Adi sasipesa

Viimane postitus. . .

2009-09-29T13:19:00.002+03:00

Olen seda postitust lubamatult kaua edasi lükanud lootuses, et seda polegi vaja teha, aga nüüd on see käes. Sellel siin on lõpp. Mu elus on uus suur seiklus ja see lausa kisendab uue blogi järele. Jätan loomulikult selle alles, aga liigitub see kõik tolmuste arhiivide alla, mida aeg-ajalt saab uurimas käia, et vanu häid aegu meenutada.

Uut seiklust siin ei avalikusta - kes tahab, tuleb ja küsib ise teed uue kirjakambri juurde :)

Armastusega teie,
Adunaphel.

Remondipäevik 2

2009-06-18T01:19:00.002+03:00

Njah, oleks siis remont sealkohal pooleli jäänud, aga ei... Mingi imelik tunne sundis tagant ja ajendas tegudele! Võib-olla oli see tahtmine teha midagi ise ja õigesti ja kõige ilusamini maailmas! Eeh, siinkohal pean nentima, et kuigi ma seda veel tol hetkel ei teadnud, võin nüüd omadest kogemustest kinnitada, et ainuüksi sellest tahtmisest ei piisa. Peab olema ka oskusi (kas või oskus internetist õpetusi ja juhendeid otsida) ja viitsimist.

K, 10.juuni '09

Hommik algas minu jaoks viimast korda Aleksandri tänavas. Sõin kiirelt ühe kukli, võtsin mingi toidukraami kaasa ka ja hakkasin Raudtee poole liikuma. Sinna jõudes hakkasin suure innuga tööle lootuses sel päeval midagi vägevat korda saata. Alustasin siis magamistoaga. Täpsemalt oli seal vaja üks sein kinni katta, sest see oli kaetud mingi savivärgiga ja seda tuli tolmu ja värvi ja muu kurja eest kaitsta, mis remondi ajal juhtuda või rünnata võib. See oli... omamoodi kogemus. Alguses ei suutnud ma välja mõelda, millise süsteemiga ma ajalehti seina peaksin panema. Proovisin ühte ja teist pidi, kuni otsustasin, et kõige otstarbekam on kõigepealt ajaleht servaga veidike üle aknalaua panna, paras jupp teipi rulli küljest lahti rebida ja siis see ajalehe külge panna ning seejärel seinale. Peaaegu et isegi toimis. Mõnikord läks teip natuke keerdu ja kleepus igale poole mujale ja mõnikord läks ajaleht kortsu, aga tubli tükk sai enne ikka tehtud kui kopa ette viskas.

Vahelduseks võtsin kardinapuud akna eest ära. Ruloo ka. Sellega oli jälle natuke nuputamist, sest mul polnud õrna aimugi, kuidas see peaks seina küljest maha käima. Ma oletasin, et see kardinaosa koos pulgaga peaks sealt kuidagi eraldi välja käima, aga kuidas, seda ei õnnestunud mul välja nuputada. Kruvisin siis ühe otsa enamvähem lahti ära, kui hakkasin mõtlema, et kui ma selle täitsa lahti keeran, võib see teoreetiliselt ju ära murduda, kui ta sinna ripnema jääb... Võtsin siis jälle vana hea teibirulli ja teipisin selle ühe otsa tavalise kardinapuu külge, mis veel üleval oli. Oma tooliga teise otsa ronides leidsin aga, et ei mahu kuidagi kruvikeerajaga õigesse kohta. Sahmerdasin siis seal natuke ja järsku jäi kardinaosa koos pulgaga mulle kätte. Ma ei tea, kuidas see juhtus, nii et ausalt öeldes võib selle tagasipanemine natuke keerukaks osutuda, aga noh, eks näis :D

Veel tegelesin sel päeva köögiaknaga. Kuna siin olid kõik aknad vahetatud, aga köögiaknal olid veel põsed tegemata, oli see esimene asi, mis tuli seal korda ajada. Ta oli sinna aknaäärtesse kipsplaadid pannud, aga need ulatusid seinast natuke ettepoole (st, olid liiga laiad) ja need tuli kuidagi seinaga samale kaugusele saada. Isa soovitas vaibanuga, millega ma ka algul üritasin, kuid loobusin võrdlemisi kiiresti, sest tulemusi eriti polnud ja hääl, mida see tekitas, oli jube. Nüüd tuli jälle vana hea mõistus appi võtta. Mulle tuli meelde, et ma ostsin endale kunagi pahtlilabida, et sellega ühelt vanalt kapilt lakki maha kraapida ja nüüd kulus see päris ära. Hööveldasin sellega siis kipsplaadi serva ja edenes päris hästi, kuni käed hakkasid pisut ära väsima ja jõudsin kohani, kus oli vaja rohkem seda maha võtta. Nüüd hakkas verd ja higi pritsima. Tegelikult põhiliselt siiski ainult verd. Käsi libises pidevalt suunas x ja nukid kündsid seda mõnusat kipsipinda ikka uuesti ja uuesti ja uuesti. Hea, et seal nüüd pahtlikiht peal on, muidu oleks kogu see veresaun ikka näha ja see oleks päris õõvastav, ma arvan.

Kuna mu käsi esimese plaadi lõpuks võrdlemisi paistes ja katki oli, otsustasin teise plaadi mõneks teiseks korraks jätta ja tegin oma esimesed katsetused makroflexiga. Lugesin päris hoolikalt selle kasutusjuhendit jms, sest ma olin suhteliselt veendunud, et see on midagi millega ma enam hakkama ei saa. Raputasin siis purki, panin otsiku külge, keerasin pudeli tagurpidi ja... Hoplaa! Ongi! Tuligi makroflex välja. Esimese proovilennu tegin muidugi ajalehe peal, et näha, kuidas see sealt välja tuleb ja kuidas paisub jms. Nüüd oli kord kipsplaadi ja seina vahelise prao käes. Suur oli mu rõõm, kui esimesed 7cm kõik hästi läks ja seda suurem üllatus, kui järgmised 4cm sealt alla potsatasid... Õnneks olin ma ettenägelikult ajalehe selle koha alla pannud, nii et lõpuks kõrgus seal mägi makroflexi, aga ka pragu oli enamvähem täidetud.

Ma kirjutaksin sellest ka, et mul sai natuke enne seina katmise lõppu teip otsa ja nii jäigi esialgu sinna tükk lahtist pinda või et ma ei suutnud kuidagi makroflexi otsikut puhtaks saada, aaga ma olen hetkel liiga unine.

Vahepeal tuli veel üks ilus noormees ja tõi mulle voodi ja madratsi, mille Olari vanemad meile ostsid. See on suuuuur!!! Hetkel on see madrats meil lihtsalt keset elutoa põrandat ja siin me ka magame.

Samal õhtul käisime veel Olariga ehituspoes ja ostsime seinavärvid ära. Magamistoa jaoks kollase ja kööki rohelise. See läks palju raha maksma.

Veel jõudsime kolmapäeval kolida. Egon oli nii lahke ja tuli meile oma suure autoga appi :) Saime kahe korraga kõik asjad ära toodud ja veel aitas ta Olaril köögikapid garaaži vedada.

Lõpp.

Remondipäevik

2009-06-12T21:36:00.004+03:00

Õmm, seda et esmaspäeval saime Päris Oma Korteri võtmed kätte ja veetsime oma esimesed kogu seda õndsust uurides ja püüdes aimata, mis meid ees ootab. Arvasime, et eks köögis tuleb aknaääred ära teha ja uus tapeet panna. See oleks meie poolt kõik olnud. Et miks siis on praegu kõik me asjad kuhjatud keskmisse tuppa ja köök ning magamistuba näevad välja nagu miiniväljad, kust on kari põtru üle jooksnud? See juhtus nii...

T, 9.juuni '09

Alustasin hommikut plaaniga minna ehituspoodi, osta makroflexi, pahtlit ja seinavärvi. Seejärel aga otsustasin igaksjuhuks isaga ühendust võtta, et uurida olemasoleva plaani vettpidavust ning vajadusel alternatiivsete võimaluste olemasolu. Tjah, peale päris pikka aega kestnud skype'i kõnet otsustas isa, et ta peab siiski ise keset tööpäeva Põlvast Tartu sõitma ja asja oma silmaga üle vaatama - nähtavasti polnud minu seletused ja vaated asjast piisavalt selged.

Ok, läksin kohale (ehk siis kesklinna korterist Päris Oma Korterisse), ise muretsedes, et olin nüüd oma jutuga asja kindlasti suuremaks ja keerulisemaks puhunud, kui see tegelikult oli ja et isa kohaletulek on kindlasti täiesti mittevajalik, mida ta sinna jõudes ka ise taipab.

Isa oodates hakkasin köögis tapeeti maha tõmbama. Ei saa öelda, et see oleks väga raske olnud, kuna suur lahmakas rippus juba täitsa vabatahtlikult seinast eemal ja kogu ülejäänud värk oli lihtsalt vana ja koleda ja libeda veneaaegse värvi peale kleebitud. Mõned üksikud kohad olid, kuhu oli vist liimi ka pandud, ja neid kohti pidin ka pärast veega leotama, et tapeedi/liimijäänuseid maha nühkida.

Kui spetsialist kohale jõudis, läks asi karmiks ja minu naiivsele nimekirjale (köögis aknaääred ja seinavärv) lisandus veel:

Magamistuba:
lagi värvida (sellega seoses üks sein ajalehtedega katta, kuna see on kaetud mingi ilusa roostepunase savivärgiga)
seinad värvida (sinna oli värvitav tapeet pandud)
põrand lihvida
põrand lakkida

Köök:
aknaääred (makroflex, pahtel, värv)
seinad karestada
seinad värvida
põrand vahetada (sellega jõudsime lõpuks siiski nii kaugele, et vahetame kokkuhoiu mõttes lihtsalt linoleumi ära)
uus köögimööbel
uus külmkapp (me mõtlesime algul kasutatud osta, aga sellele oli vanaema vastu)
seinaplaatide vahed uuesti silikooniga katta
uksepiit (ja uks?) üle värvida (sama ka vannitoa uksepiidaga)

Vannituba ja elutuba õnneks väga puutuma ei pea, kuigi isa leidis seal akna äärtest mõned praod, mille ma võib-olla silikooniga kinni plätserdan. Eks näis.

Pluss siis pikk nimekiri kõigi vahenditega, mida nende tööde teostamiseks vaja läheb. Ahjaa, Tuulikindlad pistikupesad peame ka ostma ja kõik needsamusedki välja vahetama, mis meil korteris on.

Läksime siis Espaki (kiidan siinkohal oma Koduomaniku kaarti, millega ma seal 10% soodustust saan ^^) ja kõndisime seal oma 2+ tundi ringi, enne kui saime enamvähem kõik vajaliku. Seinavärvid ja põrandalakk ja linoleum jäid seekord ostmata. Suundusime siis tagasi, painme kraami korterisse ja isa viskas mu Selverisse, sest olin juba tükk aega nälga kurtnud ning läks ise tööle tagasi. Kui koju jõudsin olin nagu laps kommipoes - ei osanud millegagi pihta hakata. Tundsin end metsikult abituna, sest pole elu sees muud remondiga seonduvat teinud kui pisikese lapsena seinalt (vanemate loata) tapeeti maha kiskunud ja suuremana (vanemate loaga) tapeeti seinalt maha kiskunud. Ahjaa, Hiiumaal värvisin ühe pisikese tooli ka kunagi ära, aga katsin selle liiga paksu värvikihiga, nii et ka seda ei saa ilmselt suuremaks õnnestumiseks lugeda.

Tegelesingi siis lihtsalt edasi köögi tapeedivabastamisega ja liistude eemaldamisega. Õhtul tuli Olari ka, kui tal tööpäev lõppes ja viisime köögist pooled (ehk siis 2) kapid välja. Ja tal oli isegi meeles töö juurest ajalehti kaasa võtta, nagu ma olin palunud ^^ Seejärel läksime kesklinna korterisse ja pakkisime veel natuke.

Lõpp.

Hahaha!

2009-05-27T09:11:00.001+03:00

Just siis, kui kõik on ilus, hakkab elu järsku imema.

Mõnikord ei jaksa.

2009-04-18T23:29:00.003+03:00

Miks ma tunnen nii, et teised inimesed, kel on lapsed, on oma õiguse olla lapsevanem juba välja teeninud, aga mina pean selle kallal alles praegu töötama? Miks ma tunnen, et peaksin pingutama 10x rohkem kui seda praegu teen, aga ometi tunnen juba praegu, et alati ei jaksa. Ei jaksa lihtsalt tugev olla. Miks tugev? Kas ei peagi ma iga päev tõestama, et ma olen hea ema, elukaaslane, sõber, õpilane, linnakodanik, tütar, õde, lapselaps jne? Ja oleks siis, et ma suudaksin sellest nimekirjast midagi hästi teha, aga ei... Ma tahaks teha kõike ja kõige paremini ja loomulikult tuleb see kõik siis ainult poolikult välja. Ning siis hakkan ma end haletsema, sest ma tunnen end jälle ebaväärilisena selle kõige suhtes, mis mul on. Siis on hästi kurb... ikka kohe hästi kurb. Siis tahaks lausa midagi lolli teha, aga ei tee. Sest siis mul tuleb jälle meelde, mis mul olemas on ja et...

A.

Raamat V

2009-02-26T19:01:00.002+02:00

Lugesin eile Octave Mirbeau "Piinade aeda". Pean tunnistama, et algus oli natuke igav, mida kindlasti võimendas põhimõtteliselt äärest-ääreni ja imepisikeses kirjas tekst. Edasi läks natuke huvitavamaks, kuigi häirisid kohati meetripikkustena tunduvad kirjeldused (seda eriti lõpupoole). Mingit konkreetset värki nagu polnudki :D lihtsalt üks kärestikuna voolav ja hüplev lugu. Olgu, kuna mul mõte praegu üldse ei jookse, ei kirjuta ka rohkem. Vot!

Aah, nii palju siis ka veel siiski, et ma polegi päris kindel, kas soovitada seda teost teistele või mitte, aga kui kiiksuga raamatud meeldivad, siis... See oli kindlasti kiiksuga. :P

A.

Luba tappa

2009-02-25T15:11:00.003+02:00

Nojah... tegelikult pole mitte luba tappa, vaid autot juhtida. Ma vägavägaväga loodan, et nende kahe asja vahel pole seost.

Mul on juhiload!!! Või ok, tegelikult saan plastload alles homme, aga autot võin juhtida juba 12ndast veebruarist alates. Vägev, onju?! Eriti kuna läksin ARKi sõidueksamile nii, et polnud kuu aega üldse autoroolis olnud. Igatahes jah. JEEEE!

A.

Ja jälle

2009-01-19T10:30:00.003+02:00

Olen kõigest nii väsinud. Ei taha enam kellegagi suhelda, ei tahaks kusagil käia, tahaks Tuuli ja Olariga vaikselt toas istuda ja kas või nõusid pesta selle asemel, et mööda linna ringi tuisata ja üritada Tuulit igale poole kaasa vedada. Pealegi on mul vist võib-olla kõhugripp vms. Ja pärast cerazette'i kasutamise lõpetamist hetkeseisuga juba 8 päeva kestnud päevad. Hurraa!

Ma joon hetkel kohvi. Kes mind teavad, näevad selles lühikeses lauses ilmselt tugevat vasturääkivust. Aga igal teol on põhjus ja tagajärg. Põhjus ja tagajärg, mu kallikesed.

Tuuli on avastanud kui metsikult tore on emme peast peotäite kaupa karvu välja sikutada. Mina nii ei arva. Urrmörr.

Tegelikult pole mul praegu üldse palju aega kirjutada, sest pean esiteks wcsse jooksma ja seejärel Tuuliga kooli ja siis arsti juurde ja siis turule ja siis võib-olla kaubamajja.

Nonii, kohv sai otsa. Nüüd tegudele.

Olgu teil toredam päev kui mul tõenäoliselt tuleb, kui minu vastu igal pool kuri ollakse. Jee-jee!

A.

Uus aasta

2009-01-12T22:10:00.002+02:00

Teen endale hilise uusaasta lubaduse ja luban, et praegune tuleb parem kui eelmine.

Aasta algus oli muidugi paljutõotav. Ilutulestikult koju jõudes kaklesime Olariga mingi tühise asja pärast veidike ja siis panin tähele, et Rocky hingab väga katkendlikult. Hoidsin teda natuke käes ja ütlesin talle, et ta ei tohi ära surra, aga hommikuks oli ta läinud rottide taevasse, kus ta nüüd Kätlini rotiga hästi palju lapsi saab ja kuningaks hakkab.

Edasi on kõik muidugi ainult ülesmäge läinud. Ainult mõned pisikesed mustad plekid mu päikesevalguse käes. Ja needki ei häiri üldist õnne ja idülli. Kuigi jah... mõni võiks aru saada, et kui asi on läbi, on see läbi. Eelmine aasta jääb Minevikku. Tolmustesse arhiividesse.

Autokooliga läheb praegu ülihästi. Kas tõesti teine asi mu elus, mida ma (vabatahtlikult) alustan ja ka ära lõpetan? Kuigi, kui aus olla, siis saaks see olema esimene, mille vabatahtlikult lõpetan. Igatahes on kolmapäeval autokooli sõidueksam. Hetkel tunnen end suhteliselt enesekindlalt, aga ma ju tean ja me kõik teame, et mu närvid veavadki mind tavaliselt viimasel ja otsustaval hetkel alt. Nii see lihtsalt on. Kõigepealt tekib mul kurku klomp ja siis hakkab süda valutama ja siis hakkab tudin pihta. Kõigepealt põlvedes ja liigub edasi, kuni jõuab (kui ma pean mingit paberit vms käes hoidma) käteni ja (kui ma pean midagi rääkima) hääleni. Halvemal juhul hakkan ka metsikult higistama ja oksendama. Mõnikord suudan kõike alla suruda, aga seda metsiku pingutusega. Üldjuhul ma ajan lihtsalt kõik sassi ja ka kõige lihtsamad ja kindlamad asjad lähevad meelest ära. Nii et kui ma ütlen oma presidendikarjääri alguses mingis kõnes, et mu nimi on Wilhelmiina Kõverjalg, siis parem uskuge seda ja leppige tõsiasjaga, et te riiki esindab sellenimeline kummaline tädike.

Tuuli sai oma esimese kirja. See on kutse Põlva linna Titepeole. Nii hirmus kui see ka poleks (no kuulge, hunnik võõraid lapsi?? :| mul on podapifoobia!! [ma ei soovita seda tavalistest foobialeksikonidest otsida, muide]), arvan ma, et me läheme terve perega. Aga siiski - tema esimene kiri!!! Ümbrikule on kirjutatud Lp. Tuuli Aksin ja puha. Vägev värk. Ta oskab igasuguseid uusi trikke ka juba. Ta roomab (neljakäpukil), tal on 2 hammast ja hiljuti õppis ka ise püsti tõusma. Aah, ja ta oskab 2 sõrme hästi peenelt kokku panna.

Aga ok, ma lähen teen midagi kasulikku ja hooldan oma pangaesemeid.

Nighty-night!
A.

Kiire vahelepõige - Autod

2008-12-11T23:11:00.004+02:00

Ma lihtsalt näitan teile midagi... veidrat. http://www.auto24.ee/webcache_kasutatud/693/auto_php-id=209693-www_auto24_ee.html

Ja, uskuge või mitte, aga see meeldib mulle! Et no nagu mis mõttes?! Mulle ei meeldi roosad ja üdini tibilikud autod (No c'mon - Dodge La Femme???)

Pigem siis juba midagi sellist (vajuta pildile, et täisvärki näha):

Oeh, praeguseks kõik.

A.

Itaalia, 2. päev

2008-11-17T23:21:00.003+02:00

Kõigepealt siis ärkamine. Kas kujutate ette, mis tunne on hommikul esimese asjana näha kõigepealt oma kallist meest ja seejärel... Kõige vapustavamat triljoni-dollari-vaadet? Mul jäi hing kinni! Ma nägin rohelisi mäenõlvu, valgeid liustikke, mägilehmi ja oooh, mida kõike veel, aga kas sellest juba ei piisa? See oli nagu ärkaks ühel hommikul tegelikult ärkamata, näha kõiki värve neid tegelikult nägemata, sest neid ei olemas. Pole olemas sellist rohelist, nagu seda olid nii lähedal ja ometi niiiii kaugel olevad mäenõlvad ja puud seal peal, mis paistsid justkui ristikulehed - ja ristikulehed kaugelt vaadates. Pole olemas sellist värvi lehmi, nagu seal olid - nii kuldsed ja valged ja pronksjad ja ometi sõnnikused nagu mu vanaema armsad lehmad olid. Ja ei ole võimalik, et päike on nii valge ja soe ja lähedal, nagu võiks selle kiiri iga kell kätte võtta, kui tahtmine tuleb.

Kui esimene lumm läbi, kasisin end ja panin kähku riidesse. Läksime alla hommikusöögile ja juhiseid kuulama. Saime isegi mägede kaardi ja puha. Pidime ju jalutuskäigule minema. Moodustasime siis mingid grupid ja valisime raja, sõime kõhud täis, võtsime teemoona kaasa koos muu varustusega (soojad riided, fotokas jne) ja minek, sest hilja peale ei tohtinud jääda - mägedes läheb kiiresti ja ootamatult pimedaks.

Jätkub...

Itaalia, 1.päev

2008-09-07T21:59:00.004+03:00

28. august, neljapäev

Olime öösel Olariga mu onu juures, sest maja, kus me enne elasime, müüdi maha ja meie pidime välja kolima. Viimased asjad toimetasimegi 27nda õhtul minema.

Igatahes äratus oli kell hästi vara, ütleks, et 5.20 hommikul. Ma olin just unes näinud, et me magasime sisse ja onu pidi meid autoga bussi juurde viima ja me olime kõik hästi paanikas. Õnneks oli reaalsus pisut teistsugune - ärkasime õigel ajal, läksime linnaliiniga kesklinna ja ainult mina olin paanikas. Tegime veel viimased iluprotseduurid (hammaste pesu jne), ja oli minek õue. Pimedasse ja külma ja märga õue. Pole vist vaja mainidagi, et kotid said märjaks ja nõnda ka seal olnud pealmised riided näiteks.

Vanemuise alumisse parklasse, kust me buss kell 6.30 väljuma pidi, jõudsime teistena, ja kuna polnud erilist tahtmist ka kõige peidetumate kohtadeni läbi liguneda, ootasime sõiduki saabumist kaubamaja ülemise peatuse varjualuses. Uni oli. Metsik uni.* Ma ei arvanud, et sellest võitlusest eluga pääsen, kuid siis - nagu tellitud! - jõudis kohale me imeliselt mugav ja kõigest pisut logisev buss. Ronisime sisse ja saime koha Anna-Liisa ja ta mehe vastas (seal oli üks laud keset pingirida ja me olime seega ainsad, kes said istuda seljaga sõidusuunas).

Sõime kaasavõetud kartulivahvlid ära ja mina pistsin pintslisse ka umbes poole oma toiduvarust. Helistasin emale ja imestasin, et nad kell seitse magavad. Vajusin unne. Kui ärkasin, ütles Olari, et oleme Lätis, mida mina muidugi ei uskunud, sest ma olin ju ainult viieks minutiks tukastanud. Oma telefoni vaadates ja nähes, et levi on suur NULL, pidin tõdema, et tal oli õigus olnud ja ma olin päris palju maha maganud.

Lätis olid tee ääres kollased torud ja mehed, kes nendega sehkendasid. Seal olid ka hästi suured putked ja puud ja naljakad teesildid. Pärdod Kastes olid ka. Peatusime Valmieras ja käisime pissil. Peaaegu kollektiivselt, aga täiesti uniselt. Soovijad said täiendada alkoholivarusid täiesti ehtsa eesti õllega! Ma ju teadsin küll, et A. Le Coq ekspordib oma õlut Lätti ja muidu imelikesse kohtadesse, aga ma olin selle ära unustanud ja seda rõõmsam oli selle taasavastamine. Me ei ostnud õlut ega ka midagi kangemat. Küll tegi seda Tarmo ja ega ta kitsi poiss polnud, pakkus teistele ka. Mmh, ma ei lubanud Olaril pärast selle maitsmist enda poole hingatagi, sest see hais oli pehmelt öeldes JUBE! ja hea meelega oleksin ta bussi teise otsa saatnud, aga ma ei raatsinud, ta on ju ikkagi Olari.

Pärast seda oli uni ka läinud ja saime nautida Läti imelisi vaateid nigelatele puudele ja veidratele siltidele. Ei olnud väga huvitav. Vahepeal tundsin muret, kas bussijuht ikka teab, kuhu me läheme, sest äkki veel poleks olnud hilja talle kaart nina alla pista, aga paistis, et ta vähemalt oskab edukalt teha nägu, nagu me oleks õigel teel, nii et ma loobusin sellest mõttest.

Jõudsime lennujaama isegi õigel ajal ja mina hakkasin Aguga juttu ajama (jah, see sama Agu! Etnagu... Traf!) ja tema rääkis mulle, kuidas me kindlasti lennukiga alla kukume. Geipunkte talle selle eest! Läksime lennujaama, läbisime check-in'i ja hakkasime minu tungiva nõudmise peale wc-d otsima. Nägime, et mõned meie omad lähevad hästi tarkade nägudega hunniku kaptenite/stjuuardesside järel suunas, kus pidavat olema tualetid ja nii me siis järgnesime neile sama tähtsate nägudega, kui mitte tähtsamategagi. Seal kuhjasin oma kotid ja joped ja värgid Olari kätte ja tormasin wc-sse... järjekorda. Õnneks olid naised üllatavalt kiired, nii et mul oli ainult pooletise minuti jooksul tunne, et ma lasen kohe püksi.

Siis tuli läbi minna nendest Väravatest ja turvakontrollist. Kõik oli ilus, kuni öeldi, et me ei tohi lennukisse käsipagasina kaasa võtta üle 100ml vedeliku. Niisiis jäid me liiter vett, pool liitrit kalja ja tomatimahl meist maha. Et meil ka meeles polnud neid minu kotti panna, mille enne ära andsime. Ja siis pidin ma veel saapad ära võtma! Mul läks sellega päris palju aega, aga õnneks ei hakanud värav piibitama, kuigi ma kartsin juba, et pean keeleneedi ka ära võtma.

Olimegi rõõmsalt teisel pool ja hakkasime maksuvaba tsooni poode läbi käima. Leidsin ühe hästi ilusa hõbesõrmuse, kus oli teemantitest ratasrist peal, aga Olari ei tahtnudki seda mulle osta :( ja lagritsat ma ka ei saanud, mis oli selle reisi peaaegu kõige kurvem osa.

Varsti hakati inimesi lennukile laskma ja me olime ühed esimesed, kes peale said. Jee! Minu koht oli akna all (vahetasime Olariga ära) ja Olari oli keskel ja üks täsi istus temast teisel pool. Olime täpselt tiiva juures, nii et nägime, kuidas see tiib logises ja lahti läks ja üldse oli hästi äge.

Jätkub...

Õhkutõus oli minu kui esmakordse lendaja jaoks natuke isegi hirmus, sest stardirajal liikusime nii kiiresti! Ja kui lendu läksime, siis käisid hirmsad jõnksud kogu aeg seest läbi, nagu sisikond oleks paarkümend meetrit allapoole jäänud aeg-ajalt. Aga muidu oli hästi äge vaadata, kui me juba läbi pilvede sõitsime ja lõpuks pealpool pilvi olime. Siis oli küll tunne, nagu kõnniks (ok, lendaks :P) pilvedel ja kõik ülejäänu oli niiiiiiii sini-sinine ja maapind oli nii ruudu-ruuduline. Te ei usuks, kui kandiline sealt ülevalt kõik paistab.

Lend kulges komplikatsioonideta, sõime ära ülejäänud müslibatoonid ja värgid, mis mul kaasas olid. Olari vist natuke isegi magas - või vähemalt üritas -, aga mina vaatasin peaaegu kogu aeg aknast välja ja klõpsisin pilte. Vahepeal toodi menüüd ka ja siis saime teada, et väikse lasanjetüki, koos klaasi veini ja pisikese magustoiduga saab kõigest 7.50€ eest. Oh, joy!

Maandumine oli ka veidike hirmus, sest ma ei kujutanud ette, kui suur tümps käib, kui rattad maad puudutavad, aga õnneks polnudki väga hullu. Olime Münchenis.

Seal jooksin ma kõigepealt wc-sse ja mitte selleks, et nende sanitaarolusid vaadelda, kuigi pean mainima, et need olid paremad, kui Eestis. Kõvasti. Seal oli käte kuivatamiseks isegi käterätik. See käis nii, et oli masina sees, nagu pabergi on, ja siis sa kuivatasid, ja see osa, mida sa kasutasid, rullus tagasi ja puhas osa tuli välja. Väga osavasti tehtud!

Seejärel läksin oma reisikotti ootama sinna lindi juurde. Mitte kellelgi teisel ei olnud sellist, nagu mul, ja seepärast oli enda oma lihtne ära tunda, ja kuna see oli suhteliselt väike, siis oli ka kerge seda sealt ära võtta, ja ma ei pidanud tükk maad koos koti/kohvriga mööda linti kaasa jooksma, ise üritades seda meeleheitlikult maha tõmmata, nagu üks tädi tegi, kellel oli HIIGLASLIK kohver. Ausõna. Sinna oleks küll inimene vabalt ära mahtunud. Selline natuke väiksem inimene.

Nüüd läksime kõik välja ja hakkasime bussi ootama. Ja vaesed nikotiinikud said ka oma nälga rahuldada ja tõmmata siis, mida nad soovisid, ja mis vähemalt paistis legaalne. Siis me ootasime ja ootasime... kuni lõpuks, pärast poolt tundi, sõitis ette buss, mis pidavat meie oma olema. Kõik on rõõmsad ja tahavad hakata peale minema, aga võta näpust - enne ei saa, kui teine buss on ka ära tulnud. Jeeeehuuuuu. Siis me ootasime veel natuke. *ootab*

Jah, ok, lõpuks tuli teine buss ka ja saime minema hakata. Autobahn on saksa kiirtee. Selle ma sain varsti selgeks. Ausfahrt on... väljasõit äkki? Ma ei mäleta enam täpselt, aga igatahes oli selline silt iga natukese aja tagant.

Ja siis ma magasin natuke. Kui üles ärkasin... Austria ja MÄED! Ma nägin elus esimest korda MÄGESID! Nad olid küll veel kaugel, aga mõlemal pool teed. Sellised sinised. Ma ei tea, mida Olari arvas, aga mina igatahes hüplesin kohal nagu vist kuueaastane laps oleks teinud. Aga need olid ju mäed! Ma olen alati tahtnud mägesid näha ja algul ma ei uskunud üldse oma silmi jms, aga siiski...

Sõitsime väikestest küladest läbi. Seal oli metsikult kirikuid! Ja mäetippudes olid ristid. Ma pildistasin ja pildistasin ja pildistasin. Mind ei huvitanud, et bussiakna peegeldused peale jäid vms, see oli kõik lihtsalt nii... Uni.

... Ja siis jäime liiklusummikusse. Istusime selles TUNDE kinni. See tähendas, et jõudsime kohale väga mitu tundi hiljem kui oleksime pidanud ja kõigil oli sõitmisest kopp ees. Mul vist ei olnud. Ma sain välja vaadata, kuni pimedaks läks. Ja loomulikult - päikeseloojang. Päike paistis mägede vahelt läbi ja oli niiiiii kuldne, nii kuldne. Ja mõned majad olid ehitatud otse mäeveerele, nagu neid oleks seal kinni hoidnud nõiakunst! Ja sealsed linnad olid... naljakad. Ma ei saanudki aru, mis seal on või ei ole. Nagu olid mingid poed, nagu olid mingid elamud, aga täpselt? Pole õrna aimugi. Igal pool teede ääres olid Jeesuse kujud. Sain mõne pildi ka läbi bussiakna.

Kui kohale jõudsime, oli juba kottpime. Pidime suusaliftiga üles sõitma. Ümberringi polnud midagi näha. Ehk siis - hüpe tundmatusse pimedusse. Kõige rohkem kartsin sinna pingile istumist ja mahatulekut, aga NII hull ei olnudki. Natuke jube ikka. Samas seal üles sõitmine ei olnud üldse jube. Kuulsime lehmakellasid ja vee kohinat. Ei saanudki enne selget ettekujutust sellest, kui kõrgel me olime või mis me ümber on, kuni tuli hommik. Olime Anna-Liisa ja ta mehega ühes toas. Nad jõudsid enne ja said suure voodi, me pidime nariga leppima. Alguses oli veits kahju, aga hommikul... Ooei! Uni tuli mõnus.

*Tegelikult vist väga väss polnudki, aga millegagi peab ju põnevust ka lisama

Head ööd!

Häid jõule!

2008-07-10T23:41:00.001+03:00

Jeff Dunham
Jingle Bombs

Dashing through the sand
With a bomb strapped to my back
I have a Nasty plan
For Christmas in Iraq

I got through checkpoint A
But not through checkpoint B
That's when I got shot in the ass by the US Militery

It's not funny!

Oh, Jingle bombs
Jingle bombs
Mine blew off you see
Where are all the virgins that Bin Laden promised me
Jingle bombs, jingle bombs your soldiers shot me dead
The only thing that I have left is this towel upon my head

I used to be a man, but every time I cough
Thanks do uncle Sam my nuts keep falling off
My bombing days are done, I need to find some work
Perhaps it would be much safer as a convenient store night clerk,
Ooo, Jingle bombs, jingle bombs I think I got screwed
Don't laugh at me because I'm dead or I kill you!

SL Õhtuleht

2008-07-01T17:03:00.004+03:00

Sattusin siis täna jälle seda meeldivat üllitist lugema. Nalja ja imestamist nabani. Muidugi ei hakka ma siinkohal mainimagi, kui toredad ja teksti lugemist lihtsustavad olid need hiiglaslikud reklaamid, mille vahele artikkel oli kuidagi suudetud ära pressida. Keep up the good work!

Milliseid nimesid on pandud Eesti lastele? Näiteks Rögabert!

Toimetas Mari-Leen Albers
01.07.2008 15:55

Laste sündides trumbatakse üle nii naabrit kui sõbrannat, samuti iseenda mõistust. Kes oleks osanud arvata, et Gwyneth Paltrow paneb oma lapsele nimeks Apple (Õun)?

Seevastu näitleja Jessica Alba pani oma tütrele nimeks Honor (Au). Eestis on õnnistatud lapsi aga nimedega nagu Rögabert, Dildomar, Kama ja Trussila.

Küsisime oma lugejatelt milliseid imelikke nimesid nemad kuulnud on?

"Mina kuulsin raadiost, et õnnitleti mingit tädi ja õnnitlejaks oli lõpus pisi Heroiinika," avaldab üks kommenteerija naljaka nime.

"Ühes saates ütles üks mees, et tema tütrekese nimi on Vihmapisar," kirjutab teine.

"Minu lapse lasteaias käivad Ruut, Lill ja Moon...," kirjutab üks ema.

Üks pakub, et temale teeb kõige enam nalja lugeda interneti või ajalehe vahendusel esimesse klassi astujate nimekirju, sealt näeb ikka selliseid nimesid, et hoia ja keela.

"Ühed panid lapsele nimeks Rate, kuna olid tuttavaks saanud rate.ee kaudu. Kui nad oleks tutvunud näiteks tutvumiskuulutuse kaudu SL Õhtulehes, kas nende maimukese nimeks oleks siis saanud ka SL Õhtuleht?" imestab kolmas.

"Ma tean üht peret, kes pani oma lapsele nimeks In, huvitav kui neil peaks teine laps tulema kas siis see saab nimeks Out?"

"Depressivse Eesti väikelinna koolis käib neiu nimega Samanta da Silva Süda Resende," teab aga järgmine kommenteerija öelda.

"Meil käib koolis tüdruk nimega Angry," suskab keegi kommentaarides.

"Pärnus töötab Port Arturi toidupoes Enda Värk," kirjutab ilmselt üks pärnakas.

Mõne aja eest kutsus raadio Sky Plus saates „Neljast seitsmeni" saates üles teatama neilegi nimesid, mis Eestis lastele pandud.

Valik poistenimesid, mis neile saadeti:

Põvvat
Aedelmar
Ra
Eo
Kerden Krismar Keyn
Pöök Ore
Errart-Ardo
Vennad Kaunileid ja Õnneleid
Rögabert
Dildomar
Kaksikud Kim ja Kio
Zugderdemediin
Delyar
Ulf
Reedik
Tidrik

Valik tüdrukutenimesid:

Hiiremai
Keret
Sarra
Tooni
Arlee
Hemminki
Sörel
Eia
Kama
Palaga
Öösike
Ilmarine
Trussilla
Lumidee
Ea
Yyhely
Elluli
Iba
Olümpiaada
Süsanna Meribell Ireen
Ona
Mirvet (vend tal taguripidi kirjutatuna: Tevrim)
Ännifriid
Qahdit

Nojah, seda ma ei pea kommenteerimagi, ilmselt on aru saada, miks see uudis nii hariv ja samal ajal lõbustav tundus. Ja siis vingutakse minu kallal, et ma eelistan eestipäraseid nimesid.

Kaelkirjaku juhtimisel põgenes tsirkusest kari loomi.

Toimetas Maarja Tosso
01.07.2008 13:58

15 kaamelit, mitmed laamad ja väike siga põgenesid eile Amsterdami lähedal asuvast tsirkusest. Kirevat seltskonda juhtis kaelkirjak.

Politsei sõnul murdis kaelkirjak aia lahti ja kõndis välja, vahendab CNN.

„Teised loomad lihtsalt kõndisid talle järgi," ütles Amsterdami politsei pressiesindaja Rob Van Der Veen.

Loomad olid kaasas rändtsirkusega, mis oli oma telgid üles löönud Amsterdami lähistel. Seltskond murdis aiast välja veidi enne kella 6 hommikul ja jalutas ringi tänavatel ning ehmatas naabruses elanud koera.

Politsei ja tsirkuse töötajad püüdsid loomad kinni enne kui nad liiga kaugele jõudsid minna ja viisid tagasi nende sulgudesse.

„See võis olla väga naljakas vaatepilt," ütles Van Der Veen. „Ärgata üles hommikul ja aknast selliseid loomi näha mööda tänavat kõndimas."

Blaa-blaa-blaa - pikk jutt lühidalt: Kaelkirjak võttis juhtimise enda kätte ja asus loomakaitse inspektori kohale, ning tsirkust seespoolt inspekteerides otsustas ühtlasi viivitamatult tegutseda ja loomad päästa. Seda metafoorina kasutades võiks öelda, et nii mõnelgi Eesti riigi tegelasel oleks tulnud juba ammu kaelkirjaku kapjadesse (või on neil sõrad?) astuda.

A.

Unustage Teine Kadriorg

2008-06-03T22:34:00.007+03:00

Ja astuge parem läbi Teiselt Pirogovilt. Jah, jälle on suvi ja jälle käib selle koha nimi mu blogist läbi - no mis teha, kui kõik nii päikseline ja soe on, et viskaks end kohe murule pikali ja laseks aeg-ajalt mõnel sõbral päiksevarjuks istuda ning ilmaelust pajatada. Siis räägiks kohe paljust.

Kui Nunnu viimati siin käis, läks asi veidike käest ära ja nilbeks, aga tegelikult oleme ju kõik omad ja perverdid - kes rohkem, kes vähem - ning huumorimeel on ka omal kohal, aga kui ikka aru ei saa, võib tibake kahtlane tunduda. Ja mitte-strip-turakat mängisime. Lõpuks ometi sain oma ihaldatud kaardimängu! Olari ütles, et tema minuga ei mängi - kahekesi pidavat igav olema. Muid mänge mängib küll ja isegi üksinda. Arvutimänge, ma mõtlen.

TV3 näitab hommikuti lastele multikat Piilutaat Donald. Ja nad ütlevad, et MEIE olevat perverdid. Hah! Kui hommikuti juba piilutaadid telekast käivad, mis siis õhtuste lastesaadete ajal veel tulla võib - Saame kokku Tomi juures? Selle salajane koodnimetus on Boy Next Door, The. Ma leian, et sellele tuleks kiiremas korras tähelepanu pöörata ja vajalikud abinõud käiku lasta.

Veel tuleks päevakorda võtta noorte räiged läbud. Joomine on läinud üle viimase taluvuspiiri - täis juuakse end iga mõne tunni tagant, millele järgneb enda kontrollimatu täislaskmine ja -oksendamine. Pärast veel lalisetakse midagi arusaamatut ja vaadatakse süütu näoga otsa - nemad on ju alaealised ja ei vastuta - vanemad on need, kelle pädevusse see kuulub. Järgneb illustratsioon noorte räigest läbust.

A.

Njah,

2008-05-04T08:09:00.001+03:00

Ilus hommik täna...

A.

2 nädalat veel

2008-04-06T16:09:00.001+03:00

Ja siis ongi tähtaeg käes. AINULT 2 NÄDALAT!!!

A.

Mõminaid minevikust

2008-03-26T13:33:00.001+02:00

Et mida ma siis praegu mõtlen? Meenutasin eelmist aastat. Kurat, kus sai ikka lollusi tehtud. Aga mind tundes teeksin ma uue võimaluse puhul ikka samamoodi. Praegu käib tasutaks Brian Adamsi Summer of 69. Eks see suvi oli mõnes mõttes minu „Summer of 69”. Ja kõige paremaks tegi selle ikkagi lõpuks Olari.

Ma mäletan seda päeva, mil ma teda kohtasin. Mul oli mustemast must masendus (nii must, et isegi „blackest of the black blackened times infinity” tunduks selle kõrval roosa) ja mul oli seljas mu must kleit ja jalas mustad tanksaapad. Ma kõndisin Pirol ringi ja üritasin leida tuttavaid nägusid. See poleks ju tohtinud raske olla – ma teadsin suurt osa sealsest püsivast kontingendist, aga ometi olid igal pool ainult võõrad inimesed – kui nad ikka olid inimesed, mitte minu deliiriumilaadsest seisundist tingitud hallutsinatsioonid. --Hmm... Veider, ma teadsin, et ma mäletan kõike hästi täpselt, aga nüüd ma ei suuda sedagi meenutada, kas ma olin parasjagu Hiiumaale põgenemas või sealt juba tagasi...-- Aga hing oli haige, seda ma tean. Ja et see oli mais. Igatahes kui ma seal kõndisin, teadmata, kuhu minna või mida teha, nägin, et keegi lehvitab mulle (või hoopis hõikas?), ja läksin sinna poole. Algul arvasin, et see on keegi, keda ma olen mingi hetk kusagil põgusalt kohanud, aga ei – täiesti võõras seltskond. Potsatasin siis sinna oma kleidiga maha ja hakkasin raske elu üle kurtma. Suhtusin temasse küll teatava ettevaatlikkusega, sest olin juba õppinud, et päris kõiki ei maksa kohe usaldada, aga andsin oma parima, et... ma ei teagi, mida. Mingi hetk käisime tema ja Ovega Tavernas pitsat ostmas. Võtsime suure pitsa, kus olid pärlsibulad peal. Hea oli ja teretulnud leevendus mu (pidevalt) tühjale kõhule. Aga sealt see kõik algas...

...Järgmine kord nägingi teda vist Hard Rock Laagris. Mul on isegi pilt, kus me mõlemad lava ees oleme – tema minu selja taga. --Njah, see oli muidugi ka aeg, kus ma olin juba täiesti teadlik sellest, et kõiki on võimalik väga kergelt ära kasutada ja mõtlesin, et kui teised mulle haiget teevad, pean ju mina ka sellest lõpuks ikka midagi saama. Katkise hingega olen teinud nii mõndagi kurja neile, kes seda tegelikult ei vääri, aga palun, saage aru, minul oli ju ka valus!-- Igatahes tehti mulle põhimõtteliselt kõik välja, mida ma küsisin ja sageli ei pidanud ma ise seda tegemagi – pigem tuldi minult küsima, kas tohib mulle midagi kinkida jne.

Mingi hetk ma sattusin kuidagi Õnnesse. Ma ei ole päris kindel, kuidas? Aga noh, seal viis üks asi teiseni ja siis tuli juba Naked Indians Clubi õhtu Tartust väljas Impsi juures maal. Aga sellest ma ei taha rääkida, see mälestus võiks minu poolest ainult minu ja Olari jaoks jääda -- ja kunagi ehk lapselastele rääkida :P

Vene keel

2008-03-23T21:12:00.002+02:00

Oeh. Homme on vene keele arvestus. Huvitav, kuidas ma selle küll ära teen. Eks ma püüan siis õppida natuke ja natuke veel. Mumm. Ühel Superstaari saates esinejal on bling-bling. Selline nagu Harry Potteri arm. Vägev. Ma panen nüüd teevee keema ja siis hakkan küpsiseid sööma.

Pärleid perekooli foorumist

2008-03-17T23:29:00.002+02:00

Postitas: rumaluke | 17/03/2008 16:44

Kas neid klaas komme tohib süüa, ma mõtlen neid kõvasi lutsukaid? Kunagi kuskilt lugesin et võivad sisaldada mingit kahjulikku ainetaga ei mäleta mida?

Postitas: kertjut | 17/03/2008 23:32
Kas on veel kellegil raseduse algus kuudel hirmus paha olla, voodist püsti ei saa, enamus aega oksendan,süüa ka eriti midagi ei saa. On see normaalne?Oksendamisest saan aru, et mõned lõhnad ajavad iiveldama jne. On kellegil veel selline probleem old?

Postitas: kah siin (16ndl) | 17/03/2008 16:19

Usun, et te kõik olete tuttavad olukorraga, kus ühel hetkel selgub, et pole enam midagi selga panna. Minul siis nimelt selle tõttu, et püksid enam eest kinni ei lähe. Kurtsin siis seda nutusena mehele ja seda ka, et pole poest veel sobivaid pükse leidnud. Tema vastas sellepeale, et jätku ma oma püksid eest lahti ja traksid peale. Mina vastasin, et ega ma kloun pole ja tema, et kõik rasedad ongi klounid, nad ei peagi ilusad olema. No rohkem solvata ei anna, teades, kaua ma pean veel paks olema jne, ütleb ta nii. Pealegi sellise suhtumise juures kaldun ma mõtlema ainult ühele - kas ta siis on selleks raseduseperioodiks omale ilusa mitteklounist armukese leidnud???

Postitas: kah käinud | 17/03/2008 13:23

Mõnu seal tõesti pole,aga ka mitte midagi katastrofaalset:))

^(juttu glükoositesti tegemisest)

Need siis tänasest päevast. Ja nii päevast päeva... Ja päevast päeva... Rasedus teeb peast lolliks, mis muud :)

A.

30.ndl

2008-02-10T13:52:00.000+02:00

Nonii, täna on siis kolmveerand ootamise ajast möödas. Hirmus on. Jube hirmus :P

Aga ma olen armunud ja armunud ja armunud! Ma armastan ja armastan ja armastan ^^ *õhkab* Jah, mul on mu unistuste mees ja kõik on niiiiii ilus!

Ainult mu allergia kasside vastu pole eriti tore selle karvapalli tõttu, kes meil Põlvas elab. Pärast iga seal käiku tatistan nagu tulnukas ja silmad jooksevad vett. Miu. Peaks arsti juures käima ja ehk rohtu saama vms.

*PÕMMAKI*

Siiralt teie,
Vingviin

Kõige Ilusamad Saapad

2007-12-13T22:46:00.001+02:00

... Mida ma näinud olen.

Detsember

2007-12-09T21:46:00.000+02:00

Land of the Bear and
Land of the Eagle.
Land that gave us birth
And blessing,
Land that pulled us
Ever homeward.
We will go home across the mountains,
We will go home,
We will go ho-me,
We will go home.
We will go home singing our song,
We will go home across the mountains,
We will go home
Hear our singing, hear our longing,
We will go home across the mountains.

Täna on siis teine advent. Kiirelt läheb aeg. Ja ilusalt.

Viimased kuud olen olnud väga õnnelik :) No tõesti - kõik on lihtsalt nii hästi! Vahepeal pean endalt küsima, millega ma olen selle ära teeninud? Oeh, Olarist paremat on raske leida. Ta on lihtsalt nii... toetav ja hea ja mõistlik ja samas piisavalt isepäine ja üldse... ideaalmehe kirjeldamisel tooksin näiteks tema :P

Mul on tunne, et me salvrättide servad sobivad kokku :) (P.S. Aitäh selle lause autorile kõige eest)

Varsti lähen Hiiumaale. Jõuludeks. Ootan seda juba väga. 2 nädalat on veel kooli enne seda ja siis ongi käes.

Tita liigutusi tunnen juba alates 27.novembrist. Igal õhtul, kui voodis olen ja telekat vaatan, toksib tasakesi. Täitsa tore on! Arst arvas, et tuleb tüdruk, kuigi midagi kindlat ta seal ei näinud. No eks siis ongi huvitavam. Ja ehk ei pingutata roosa vs sinine maaniaga üle. Mulle näiteks meeldib roheline palju rohkem. Ja kollane. Ja tegelikult on kõik värvid ilusad ja lõppude lõpuks ei loe need ju midagi!

A.

Abort - valikuvaba valik

2007-11-08T12:36:00.000+02:00

Just selline pealkiri oli 2007. aasta novembri Peres ja Kodus. Tooksin seal välja mõned punktid.

Seal on üks naine kirjutanud oma kogemusest ja lõpetanud sõnadega: "Kui meile näib, et abort on tühine asi, on meis midagi väga tõsiselt katki."

"Mulle öeldi, et tegin õige otsuse, kuid mulle ei antud iialgi võimalust valida"

"Mu abikaas süttis vihast ja karjus: "Tee abort või ma jätan su maha!""

"Minu meje perekond nõudis, et teeksin aborti. Osa minust suri sel päeval. Ma püüdsin tuimastada oma valu, kuid see ei läinud ära.. see ainult ootas."

"Abikaasa palus mind pisarsilmil mitte olla isekas ja teha abort. Täitsin tema soovi, arvates, et nii näitan üles armastust tema vastu. Mees lahkus varsti, jättes minuga luupainaja, millel ei paista lõppu tulevat."

Faktid urimustest, mis läbi viidud Eestiga sarnase kultuuriruumiga riikides:

*64% naistest tunnistab, et tegi aborti teste inimeste survel
*üle 80% naistest jätnuks lähedaste toetuse korral abordi tegemata
*84% naistest tunnistas, et neil polnud enne otsuse langetamist piisavalt informatsiooni
*95% puhul kõikidest naistest oli abordiotsuse taga keskses rollis meespartner
* kuni 80% naistest, kes pärast aborti abi otsis, tunnistas, et tegelikult tahtis last

Surmad Eestis 2006. aastal

Abordid: 11625
Kasvajad: 3585
Õnnetused: 628
(sh liiklus): 245
Enesetapp: 247
Ründed: 99
HIV: 49

Alates 1956. aastast on Eestis tehtud ligi 1,5 miljonit aborti

Ma ei taha öelda muud, kui et mõelge enne, kui soovitate kellelgi aborti teha, olgu ta teie naine, sõbranna, õde, tütar vms. Sellist nõuannet ei tohiks mitte keegi anda, sest abort tähendab ju veel sündimata lapse tapmist. Ja minu meelest on eriti kurb see, kui lihtsalt ja kergekäeliselt seda tehakse.

A.

Hingedepäev

2007-11-02T16:55:00.000+02:00

Täna on mul kindel kavatsus Olari endaga õhtul jalutama vedada. Täna on ju 2. november - hingedepäev, kui surnuaial küünlad põlema pannakse ja see on üks ilusamaid asju üldse. Eriti Põlva surnuaial, kus ülevalt mäe otsast alla vaadates jääb mulje, nagu oleks tegu surnute linnaga, kus põlevad pisikesed tulukesed hingedele, kes ammu lahkunud. Kurblikult ilus.

Eile käisin vereproovi andmas loodetavasti viimast korda sel aastal. Ja hiljem oli minek juuksuri juurde, kes nägi tõsist vaeva, et mu juustega hakkama saada. Nüüd on nad igatahes lühemad ja tervemad, mis on nende endist seisundit arvestades ülitore.

Pühapäeval või esmaspäeval kolime Olariga oma uude korterisse. See on täitsa armas pisike koht väga rahulikus paigas. See on minu jaoks suur muutus - ma pole kunagi sealpool jõge elanud. Praeguseni siis Karlovas, Tammelinnas ja jälle Karlovas. Ning nüüd ühtäkki Raadi-Kruusamäel!

A.

MINA!

2007-10-20T17:27:00.000+03:00

*siin oli minu mitte eriti viisakas arvamusavaldus, mida ma laiemalt ei näita, et mitte haavata kellegi tundeid*

Ja tegelikult ei huvita mitte kedagi mu looming ja isegi sahtli põhja ei kiika enam keegi ja minust saab emo ja loomekriisis vaevlev elukunstnik, kes, üritades läbi lüüa, on asendanud löömise põlemisega, mis teatud kontekstis võib edukalt välja kukkuda, aga praegu... Ainult kolm punkti ja ongi lõpp?

Ja mulle tohutult meeldib vaielda. Mõnikord isegi lihtsalt vaidlemise pärast. Aga mul on süda illlllgelt paha ja põiepõletik ka. Lähen magan natuke ja siis... siis näis, mis saab. Kirjutan ilmselt edasi.

A.

MA OLEN TERVE!

2007-09-26T21:19:00.000+03:00

Jehuuu! Lõpuks ometi on mu üle kolme nädala kestnud vaevad lõpetatud ja ma olen terve! Nohu on minimaalne, köha puudub ja muu on ka korras! Eru olgu õnnistud!

A.!

Kool...

2007-09-17T15:09:00.000+03:00

on üldiselt nõme. Tegelikult on nõme haigena koolis käia. Jaah... Ma sõin just terve paki õllepadruneid ära. Nämm oli.

Köhin parasjagu kopse välja. See on PÕNEV!

Ja üldse, varsti lähen Martiniga kokku saama ja on üldine tore ^^

A.

Öääääh...

2007-09-09T21:48:00.000+03:00

Süda on igatahes korralikult paha. Tegin toidu valmis, aga siis andsin õele, sest ma ei suutnud lihtsalt.

Ja nohu on ka vägev.

Tita võiks juba rutem tulla, ma ei suuda enam oodata varsti! Jah, ma tean, et umbes 8kuud on veel. :D

Praegu polegi väga kirjutada. Kõht ka valutab aeg-ajalt natuke. Olari väidab, et tal ka. Kaastundevalud? :D Need võiksid sünnituse ajal ka olla, kui see tähendaks, et osa neist minult ära läheks *devil-face*...

Oeh. Jah, natuke ikka kardan ka seda lõppu ja kõike, mis edasi saab olema. Aga samas saavad iga päev ju nii paljud naised sellega hakkama ja järelikult saan mina ka!

A.

Titaaaaa!

2007-09-08T14:18:00.000+03:00

Käisime siis arsti juures ja seal anti meile hunnik beebi-raamatuid ja veel suurem hunnik saatelehti igasugustesse analüüsidesse jms. Ja esimene ultraheli on 27.september.

Varsti tahaks leida korteri, mis nii väga mu tervisele ei käiks ja mis oleks titale ka sobiv. Et noh, last ei hakka ju keldrikorteris kasvatama!

Sellest pisikesest kasvatan ma samasuguse jobutuse nagu mina - parajalt hullumeelne ja piire eirav, igatpidi andekas (egotripp(H)) ja tugevalt seotud oma kodumaa Eestiga ja alati valmis oma vaateid kaitsma ja muusikat hakkab ta ka normaalset kuulama. Vot.

Ja tädisid ja onusid... Ehk siis ristiemasid ja ristiisasid (kuigi ristitud ta ei saa, nii et peab parema nime mõtlema sellele "ametile"), saab tal ka palju olema.

Jah, täitsa tore on!

2xA.

Head ööd!

2007-08-30T23:50:00.001+03:00

Ma olen nüüd TKG õpilane. Ja unine. Lähen magama. Kass põriseb.

Ööd,
A.

Hiiumaa!

2007-08-13T03:27:00.001+03:00

Nii, lõpuks ometi asi, mida ma NII kaua olen igatsenud! Ma lähen lõpuks ometi Hiiumaale! Ma tunnen juba seda viimast värinat, mis saabub siis, kui ma olen Haapsalust läbi sõitnud ja tunnen mere soolakas-kummalist lõhna ja kui siis näen laineid, mis kord sinakasrohelised, kord jälle rohekassinised, ja löövad kord vaikselt, kord nii, et vahtu pritsib kõrgele, vastu praame ja kallast... Oeh, selle hetke nimel tasub elada.

Ja siis see, kui ma olen praamil ja sõidan Heltermaa poole ja seisan vööris ning vaatan kajakaid, kes üksteise võidu lendavad ja röögivad nagu pöörased ja nõiutud, endal tuul peaaegu juukseid peast kiskumas.

Ja kui lõpuks mu tald maandub sel väiksel armsal saarel... mul on alati tunne, et ma võiks seal maapinda suudelda. Nii õnnelik annab ikka olla...

Ning need viimased kilomeetrid enne Kõrgessaaret on juba väljakannatamatud! Iga meetriga on tunne, et süda jääb järjest rohkem kurku kinni ja tahaks silmad kinni pigistada ja loota, et see on uni, millest kunagi ei ärka.

Vanaema maja juures ma juba jooksen. Kotid jms, mis seda takistavad, lendavad laias kaares mööda õue laiali ja kui ma avan nii võimatult kärsitult uksi, et vanaema ja vanaisa leida ja nad on kusagil väljas - kasvuhoones või töötoas vms... On täielik piin jälgida sekundite möödumist, mis mind veel neist eemale hoiavad... Jah.

Ja viimaks on paradiis - kodu.

A.

A Le Coq

2007-08-03T17:50:00.000+03:00

Jah, olen õlletehases ja mul on igav. Mõmmaki.

A.

Otsin sponsorit!

2007-07-24T13:36:00.000+03:00

On mõni hea inimene, kes tahaks aidata mul kooliaasta jooksul üüri maksta? Muude asjade jaoks vajaliku raha teenimisega saan vast ise ka hakkama. Eeeeeniveis - ühispanga kontonumber on 10010488354015.

Hmm, aga üldiselt - praegu olen Raplas oma kaksikõel külas ja homme tagasi Tartu tagasi ja siis ma ei teagi. Eks näis, mis saab. Millalgi tahan Hiiumaale minna kindlasti ja lähen ka.

Pea valutab. Markus nutab.

A.

Oikuihalb...

2007-07-19T10:10:00.000+03:00

No ausõna, nii jube on olla, et halb mõeldagi, mis siis veel talumisest rääkida.

Aga jah, juba natuke üle kuu aja on möödas sellest, kui ma viimati siia kirjutasin. Ega midagi märkimisväärset, mida tasuks üles tähendada, ei olegi juhtunud. Nojah, kell on praegu veerand üksteist hommikul ja ma pole ikka veel magama jõudnud. See... ei ole ka midagi erilist tegelikult. Ma olen lihtsalt niisama töllerdanud karvaste ja sulelistega ja nii edasi.

Ahjaa, midagi siiski on olnud...

HRL

Seal käisin ära. Päris... meeldejääv oli. Loitsu, Musta Missa, Tharaphita, Galadrieli ja kindlasti veel mõne vähemolulise bändi ajal olin esireas ja sealt sai ikka kõige parema elamuse ilmselt. Räägiti, et rahvast oli vähem kui eelmine aasta, aga mina seda väga oluliselt tähele ei pannud, et inimesi poleks piisavalt olnud vms.

Kui Kalvet "10 000 eestlase" ajal lavale tuli ja laulis... no mulle tuli küll nutt kurku. Lihtsalt nii kuradi Eesti annab olla, kui siis, kui palju-palju inimesi koos karjuvad "10 000 eestlast üle mustava maa tormab hukule vastu teisiti nemad ei saa nemad ei kuula mida ütleb vaenlase valelik keel 10000 eestlast alles on veel" jne. Sest siis sa tunnedki, et tõesti, kui on alles kas või nii vähe eestlasi, me võitleme ja seisame sitkelt nagu kadakad meretuultes ja EI ANNA ALLA!

Üldsuse tähelepanud äratasin seal sellega, et lasin endale Eesti lipu pähe joonistada juuksevärvidega. Mingil kummalisel põhjusel tulid küll paar noort ja küsisid, kas ma olen fašist ja hakkasid seletama, kui antifad nad on jne. Ma ei usu, et nad ise ka aru said, mida nad räägivad.

Nagu mina ikka, sain seal päris paljude uute inimestega tuttavaks ja kokkuvõtteks ütlengi - laagris rokime, raisk!

Nojah, nüüd ma olen päris palju külmunud maasikamoosi söönud, nii et päris hea on olla juba. w00t!

Parimat,
A.

Vist jälle natu pikem postitus

2007-06-12T00:12:00.000+03:00

Et... Vahel tekib tunne, et lasen end liiga kergelt ära kasutada. Aga samas, kõige olulisem on mulle siiski minu enda heaolu. Ja mul kehtib pigem vorst vorsti vastu põhimõte. Ma võin ju head teha, kui ise kasu saan. Aeg-ajalt teen kallitele inimestele erandeid ka. Varem oleksin kõigile teinud. Aga selles vahe ongi.

Ma pole enam nagu varem. Kui oleksin, poleks ma seda aastat üle elanud. Mulle on öeldud, et olen nõrk. Heh, kui see inimene saaks olla päeva minu nahas, tunda, näha ja mäletada seda, mida mina, saaks ta aru. Ma olen tegelikult kuradi tugev inimene. Eriti nüüd. Ja tänu temale. Irooniline.

Mulle läheb kõik palju vähem korda, hoolin vähem, ütlen otse välja, kui mulle midagi ei meeldi. Noh, ma tean, see ei meeldi paljudele, kes mind kauem tunnevad, aga selline ma nüüd olen. Jah, olen palju muutunud. Olen nüüd natuke selline "paha" tüdruk. Aga ma ei taha enam kedagi lähedale lasta. Ma tean, mulle tehtaks jälle haiget. Ma muutun üldse väga pehmoks ära. Nii ei tohi enam.

Kellele ei meeldi, siis on mul väga kahju, aga leppige sellega või laske jalga. Sest see on reaalsus ja ma ei tea, mis edasi saab... kui üldse saab midagi.

Ma kirjutasin vahepeal jälle. Päris palju kohe. Ei tea, kas peaksin selle arvutisse ka trükkima. Mul vist ongi käsikiri ära kadunud. Peab üles otsima. Aga kust otsimist alustada? Algusest?

Te ju teate, et ma ei löö millelegi risti ette ja võin aeg-ajalt päris... lolle ja napakaid asju teha. Jah, Tartu raekoja purskkaevus käimine kuulus ka nende hulka. Aga see polnud minu süü! Eriti... Noh, palav oli ju ja ega mina ilma kontrolli.

Kas kellelgi on mulle tööd pakkuda? Ma oskan peaaegu kõike ja mida ei oska, õpin ära. Palka väga palju ei küsi. Natukene tahaks ikka. HRL-ile tahaks minna. Muidugi, te võite ju mulle pileti kinkida ka... *blink-blink-hint-hint*

Ma oleks eile peaaegu haiglasse sattunud. Kõht valutas nagu põrguline ja ma pidin peaaegu padja ära sööma, et mitte röökida. Valuvaigistid ja muu crap ei aidanud, nagu alati. Nüüd lihtsalt ropsituurid. Numzik.

Oeh, ema peksab minema. Isa ei julge sööma tulla, kuni ma samas toas olen...

Aga pole ka imestada, kui arvestada, mis juhtus tüübiga, kes mu õllega üle kaalas. Aga sellest siis juba homme ;)

A.

Oo, Pirogoooov!

2007-05-24T22:42:00.000+03:00

Et jah, tulen siis praegu Pirolt. Nummi oli. Sain oma elu esimese bitch-slapi. Ägeee. Nata valus.

Ah, ma ei viitsi enam kirjutada.

Võtkem tuli maha!

A.

Lollused, lollused, lollused.

2007-05-22T21:44:00.000+03:00

Tõmbasin täna natuke ammoniaaki ninna. Seda pulbrit. Kogemata. Ei, ma ei arvanud, et see on koka või heroiin.

Siis päevitasin natuke Pirol rinnahoidja väel. Kõhuli lamasin, kusjuures.

Siis käisime Tanni ja Väikse Rassiga Kaubamajas möllamas. Päikseprille tahtsime. Leidsime ka, aga raha polnud nii palju parasjagu. Naljakas oli.

A.

Lendame? Aga parem oleks, kui kõrgelt...

2007-04-09T23:55:00.000+03:00

Mul on ka tunne, et hüppaks. Nii tahaks... Batuudid on mu lemmikud. Sinised. Võib ka roheline või punane olla. Ses suhtes, et mul on praegu paha olla, aitäh. Esimene, kes minuga hüppab, saab šokolaadi ja keedukaalikat. See on fakt.

Ja uni on ka metsik uni on. Ma ei tahaks tegelikult üldse kirjavahemärke kasutada ja tahaks, et kõik oleks nii tummine ja tuhm, et keegi ei kuuleks mütsatusi, mida mu kahvel kapsapudru sees teeb. See oleks vast õndsus!

Ja muide, te ärge üritagegi mind üle lüüa! Ma tean ise kõige paremini, et rahe sadas ainult minu peale ja mina üksinda vedasin neid kuradi puid metsast välja, nagu Kalevipoeg. Ja mina olen Väikse Rassi issi ja õpetan oma pojale elu, mida ise olen viimasel ajal liiga palju tunda saanud.

Mäletate, kuidas ma ükskord endale elu soovisin? EI TAHA ENAM! Nüüd on küll vesi ahjus ja känd kündmata. Et noh, ma ei tea, milles asi on, aga vist on nii, et ma ei saa enam ise ka aru, miks ma ei õpi või magama ei lähe ja miks ma täna kooli ei jõudnud... Ahjaa, meelde tuli. Kuradi värk küll, mis oli. Mäletate ikka seda teksti, et pühapäevad on magamiseks? Ja teate ju, kui kangekaelne ma reeglite mittetähelepanemises olen, ilma et seda ise tegelikult soovikski ja mul on tunne, et ma olen nüüd tiba haige, sest mul kõrv väga valutab. Täna oli külm ja lõikav tuul küll, viis mul peaaegu kõrva peast minema.

Aaaaaaaaaaaaaah, ja ma istusin just 1111111115555555 minutit bussipeatuses ja ootasin bussi, mis ei toonud mind isegi maja ette. MIKS?!

Urrima pleektatsud saadan teile kõigile kaela niiviisi. Ja ba tädad teid südabest, kui te mulle külgelöömise lõpetate.

See, et ma nüüd olen nädal aega jälle katkist hinge paelaga järel lohistades ringi käinud, ei tähenda, et teil kõigil oleks niit ja nõel, millega seda parandada, onju? Selleks läheb vaja erilist nailonniiti ja puust nõela, et väga valus poleks. Saite nüüd aru?

Parem oleks, muidu läheb andmiseks ja ei, ma ei kasuta selleks oma lehma.

Ahsoo, ja jah, te tahtsite teksti? Palun, saite terve hunniku möla! Ja see on ju see mõnus arvuti, mis bloggeriga läbi ei saa. Jeah. Ma nüüd naudin seda täiega ja olen homme koolis zombi, sest ma lihtsalt EI SUUDA!

-Atu

Muusika on elu

2007-03-10T12:17:00.000+02:00

Ja nii ongi.

Vaatasin praegu Bon Jovi - Always muusikavideot ja hakkasin peaaegu nutma. Ma ei teagi, miks. Lihtsalt see kõik... Mf :P

Oeh.

Elu on muusika.

A.

See on tegelikult eilne postitus

2007-03-01T10:16:00.000+02:00

Kirjutasin ükspäev südamevalu käes vaeveldes sellise luuletuse:

Katkine klaas terveks ei saa
Seda ei anna parandada
Võid ju proovida teibiga
Või terveks selle valetada

Katkine klaas selliseks jääb
Kuni keegi tuleb ja näeb
Naeratades sirutab käe
Südagi siis vabaneb jääst

Katkine klaas alati meenutab
Kuidas tuli ja kõvasti virutas
Irvitas näkku, minema kiirustas
Enne valed kokku keerutas

Njah, suuremate emotsioonide ajel tuleb ikka rohkem loomingut, kui muidu. Aga täna juhtus kummaline asi - ma olin ikka õnnelik. Ja olen praegu ka. Kuidagi harjumatu tundub. Eks näis, kuhu asi tüürib... ja millise kiirusega sõuab.

Üks uskumatu asi juhtus veel - sain vene keeles suulise vastamise eest nelja! Ma olen hämmingus, kui pehmelt väljenduda. Ja ajaloo töö sain ka viie. Hämming suurenes veelgi. Ja samas prantsuse keelde ei läinud - selles osas on kõik tavaline vähemalt. Aga no kuulge, ma oleksin pidanud kella viieni koolis kükitama siis! See peaks ju natukenegi vabandama...

Loen praegu raamatut "Ilusad tüdrukud ei kuku taevast". Olen seda korra juba lugenud ja kerget kahtlust ja hämmingut tundes (jääb mulje, nagu ma kõnniks terve päeva ringi justkui taevast alla sadanud) võtsin selle uuesti kätte. Ja veelgi suuremat imestust tundes hakkasin seda lugema. Miks küll? Kas ma midagi paremat ei leidnud? Terve riiul on ilukirjandust ja muud sellist täis. Aga eks vahepeal peab mõistus puhkama ka. Niisiis ma loen, kuidas üks tibi saab väga lambist modelliks ja armub ja muu selline jama. Mõttetu. Sõin lugemise ajal ära paki küpsiseid ja greibi. Kõhu sain vähemalt täis.

Ma pole ammu joonistanud, aga jubedalt tahaks. Arvan, et võtan järgmisse bändiproovi ploki ja pliitasi(d) kaasa ja hakkan St. Rocki liikmeid paberile jäädvustama. See saab kuri olema. Ma ju ei oska inimesi joonistada. Ainult kahtlaseid elukaid. Ja maalida meeldib mulle ka. Kunstikooli lõputunnistusel on maalimine ka ainus aine, mille taga uhkes üksinduses hinne "viis" ilutseb. Ülejäänud olid neljad, lõputöö kaasaarvatud.

"Ei ole parimaid, halvimaid aegu. On ainult hetk, milles viibime praegu" - Alliksaar. Mulle meeldib see mõte. Tegelikult võikski ju nii elada.

Mobiiltelefoni laadija juhe on lohakalt lauale pandud. Kõik puha keerdus...

A.

Homsed lubadused anname täna

2007-02-27T22:12:00.000+02:00

Ei, ma ei räägi valimistest. Küll aga sellest, et mina näiteks luban, et homsest alates olen parem inimene. Heh, valetaja olen. Sellist asja ei saa lubada. See lihtsalt saab olema. Või siis mitte. Seda näitab edasine...

Ma olen tegelikult jubedalt unine. Onutütre toast kostub träna.

Ma olen õnnelik.

Miks on mehed usaldusväärsemad? Ma avastasin, et neljast inimesest, keda ma jäägitult usun ja usaldan, on kolm meessoo esindajad. Miks nii?

Ja üldse...

Miks on vanemates ilukirjanduslikes raamatutes palju kirjutatud vendlusest, aga naistevahelisest taolisest suhtest ei tule eismese hooga ühtegi näidet pähe?

Aga ma ei tea, mul ei ole midagi selle vastu. Ilus on lugeda, et kõik mehed polegi sead :P

Tänaseks kõik. Muidu vajub sasipesa mu peas liiga laiali...

A.

Üle pika aja...

2007-02-26T14:06:00.000+02:00

... on tuuled mind jälle siia puhunud.

Vahepeal on päris palju juhtunud. Adi on suuremaks kasvanud, elu õppinud.

Juuksed on ka nüüd öökarva mustad ja lühemad, kui enne. Umbes küünarnukkideni.

Päris palju õhtuid on möödunud St. Rockiga kusagil istudes ja... läbustades. Nad ju nii pisikesed, ei oska veel korralikult... :P

Aah, elan nüüd Tammelinnas onu juures. Seal on täitsa tore.

Tegelikult on palju juhtunud, aga enamik asju ei kannataks vist trükimusta ega ilmavalgust.

Täna kell 7 on St. Rocki proov, kuhu ma gruupitsema lähen. St, kuulama ja nautima.

Sel laupäeval, 3.märtsil, on RUTS (Rock Up The Stage), kuhu te kõik oodatud olete! Enne oma tulekust teada andes saate bändi kaudu piletid 25 eeku odavamalt, so 50EEKu ;)
Esinejatest on kõige märkimisväärsem St. Rock, mis teeb lihtsalt nii head muusikat, et võimatu on mitte kaasa elada *inglinägu*

Nii, promo ka tehtud... Nüüd lähen Toivoga linna. Aidaa! Millalgi jälle ;) loodetavasti varsti.

A.

Jänkuuu

2007-01-04T18:39:00.000+02:00

Täna ma olen ilus

2006-12-28T23:46:00.000+02:00

Ma täitsa tunnen, et täna ma olen hästi ilus. Just praegu. Homme olen veel ilusam, sest siis mul on lainelised juuksed ja et nad on nüüd sinakas-rohelised, näevad need välja nagu merelained. Ma tean küll ju. Kirjutasin enne ühe luuletuse.

I'm running away to my world so far
The flowermaidens are following me
I'm flying a plane, I'm driving a car
I'm drinking some beer and smoking more weed
The moon is shining so bright tonight
A little dog is chopping a tree
Man was shouting: 'Stop! It's too tight!'
Turned his eyes and gazed at me
I thought it's time, so waved to moon
Tried to go but dropped down dead
My eyes were opened, I glanced at you
They tossed my body into unmade bed

See oli jälle üks neist luuletustets, kus kirjutasin, mis pähe tuli. Ma teen päris sageli nii. Kuidas teisiti saakski? Mõtleksin enne kõik läbi? Teeksin midagi mõistlikku? Mina? No kuulge, ärge tehke nalja!

You are The Star

Hope, expectation, Bright promises.

The Star is one of the great cards of faith, dreams realised

The Star is a card that looks to the future. It does not predict any immediate or powerful change, but it does predict hope and healing. This card suggests clarity of vision, spiritual insight. And, most importantly, that unexpected help will be coming, with water to quench your thirst, with a guiding light to the future. They might say you're a dreamer, but you're not the only one.

What Tarot Card are You?
Take the Test to Find Out.

Ma joonistaksin ka hea meelega, aga ma ei tea, kus mo plokk on. Tartust ei leidnud ja Põlvast ka mitte. Kahju.

Mulle meeldivad trummid. Ja kitarrid. Ja palju muud. Puude otsas ronida. Lollitada. Naerda. Oi, mulle väga meeldib naerda :). Teeksin seda vist kogu aeg, kui...

Tatarataaaaa! Elage terviseks!

A.

Jälle üks Ghosti blogist saadud test

2006-12-10T14:27:00.000+02:00

Take the World of Darkness Quiz
by David J Rust

Vampire Score: -6 WereWolf Score: -5 Mage Score: 9 Wraith Score: -4 Changeling Score: 20

Nii-nii-nii.

2006-12-06T13:52:00.000+02:00

I WANT: to die. eventually. but now i'd like to have something warm...
I HAVE: a cup of ice tea
I WISH: ha! i'm not going to tell you THAT
I HATE: nothing
I MISS: my rabbit Legolas a.k.a Jeebus
I HEAR: voices in my head
I REGRET: nothing
I LOVE: very many things and persons
I'M ALWAYS: a bit out of my mind. and warm.
I AM NOT: evil. honestly.
I DANCE: ergh... funny and weird dances
I SING: oujeah. though, it's not very pretty, so better cover your ears when i'm around!
I CRY: sometimes...
I LOSE: urgh... once i lost. it wasn't nice. don't wanna do it again.
I CONFUSE: everthing and everyone
I NEED TO LEARN: how to keep my mouth shut
I SHOULD: study a bit more

FAVOURITE
NUMBER: i don't have such thing.
COLOR: green, red, black, yellow, brown
MONTH: no such thing.
SONG: oy, too many. November Rain, Anesthesia, Don't Cry etc
FOOD: yes, I like food
DRINK: water. and, it's a shame to admit it, but hey, you know it already, so... FRUIT: these things I like. I really do.

WOULD YOU EVER
1. EAT A BUG? umm... it depends... is it alive? then no.
2. BUNGEE JUMP? Sure
3. HANG GLIDE? Jup
4. KILL SOMEONE? Never :|
5. PARACHUTE FROM A PLANE? Hell yeah!
6. WALK ON HOT COALS? Possible, but... unlikely
7. GO OUT TO EAT WITH A COMPLETE STRANGER? Sure
8. BE A VEGETARIAN? I think so
9. WEAR PLAID WITH STRIPES? uh, tricky one. lol.
10. SING KARAOKE? erh... not quite sure
11. RUN A RED LIGHT? guess so
12. BE ON SURVIVOR? don't know. maybe.
13. MAKE SOMEONE CRY? urgh... i hate when people cry... especially if i'm the cause
14. KICK A BABY? no!
15. DATE SOMEONE MORE THAN TEN YEARS OLDER THAN YOU? jup

TEN FACTS:
1. Hometown: no-such-thing
2. Hair color: umm... redsomething? ou, there's a little golden shade
3. Hair style: what's that?
4. Eye color: grayish-greenish
5. Shoe size: 40
6. Mood: yeah
7. Skin color: normal. duh.
8. Lefty/righty: righty, but i practise writing/drawing with left aswell
9. Lived out of country? non

Q: Name one person who is on your mind right now?
A: Mart, because I'm talking to him at the moment

Q: Where is the last place you went?
A: kitchen

Q: Who is the last person on your missed calls list?
A: Kadi (Erlessa)

Q: Who is the last person you called?
A: Kadi (Erlessa)

Q: Do you smile often?
A: ouyeah

Q: Do you think that someone is thinking about you right now?
A: sure

Q: Are you sentimental?
A: jup, i am

Q: What is your middle name?
A: Adi

Q: Have you ever met anyone famous?
A: mhmh

Q: Are you a friendly person?
A: absolutely

Q: Whose bed did you sleep in last night?
A: on floor, actually.

Q: Most recent films you watched?
A: does the beginning of Secret Window count?

Q: What were you doing at midnight last night?
A: Talking about green teddybears and dwarves?

Q: What was the last thing that you cooked?
A: pancakes

Q: Long or short hair on the opposite sex?
A: LONG! Oh-oh-ooo, I'm weak. I really like boys with long hair *sniff* though, it's not the most important thing

Q: Are you wearing any bracelets?
A: no

Q: Current music?
A: silence

A FEW MORE:

1. Favorite band? Very many. go check my orkut account
2. What do you smoke? weed, man. hehe, just kidding. i don't smoke.
3. Are you happy with your life right now? pretty much
4. Faked being sick to miss school? jup, used to that. now i really am sick all the time. it sucks.
5. What is the first thing you notice about the opposite sex? that they're not girls? ok, where's the catch in this question?
6. Do you like books? i LOVE books!
7. Do you want to get married? i suppose so...
8. Next concert your going to? Umm... Dunno. But i hope it's Ultima Thule.

Sinine

2006-11-21T15:52:00.000+02:00

Your Hair Should Be Blue

Wild, brilliant, and out of control.
You're a risk taker with an eye to the future.

What's Your Funky Inner Hair Color?

Ma mõtlesin täna koolis, et peaks juukseid värvima jälle. Siniseks näiteks. Ja nüüd tegin selle naljaka testi, mis ütleb ka, et minu 'Funky Inner Hair Colour' on sinine. Ma võtan seda kui märki ja kui raha saan, teen ära.

You Are Periwinkle

You're very intuitive and sensitive. You often know other people better than they know themselves.
You're also quite optimistic, and you think well of yourself and others. You know your dreams will come true.

What Color Blue Are You?

Heh, jälle sinine. Vist?

Ma käisin Venemaal. Hullult lahe oli. Varsti tahan tagasi.

Aga nüüd ciao!

Teie,
Adi (a.k.a Brutal)

Vaheaeg!

2006-10-31T09:59:00.001+02:00

Hmm, pole ammu kirjutanud. Kogu aeg on mõte, et voh! nüüd võiks kirjutada, aga siis olen mõelnud, et millest ma ikka mölisen ja ootan parem, kuni juhtub midagi huvitavat ja trükin siis. Aga näh, ei jõudnud ikka seda huvitavat sündmust ära oodata ja jõmisen niisama.

Nagu kõik ilmselt juba teavad, on praegu koolivaheaeg. Terve nädal vabadust on veel ees. Ja ma istun ilmselt enamuse ajast Põlvas. Välja arvatud neljapäev, sest siis on mäng ja muidu tore ka. Baah, sõrmed on külmast kanged, ei taha klaviatuuril liikuda hästi. Tulin nimelt üle pika aja Tartusse ja siin pole veel pikemat aega köetud ja nüüd on siin Külm. Suure algustähega, jah.

Peaksin praegu mütofesti asjaga tegelema, aga ühel hetkel keeldus winamp seda videot mängimast ja nii ma siis sikutan uuesti. 14% veel ja saan edasi tegeleda. Jeah.

Viimasel ajal on räige masekas. Üritan sellest igati välja tulla ja üle olla, aga paraku ei õnnestu sageli. Kahju, sest mulle meeldis vana Adi rohkem. See, kes kogu aeg naeris ja kunagi õnnetu polnud. Kahjuks jõudis julm maailm järele. Ohwell, life's hell.

Õed on ka praegu minu juures. Üks istub ahju ees ja otsib sooja, teine vaatab Kariibimere piraate. *tõin vahepeal puid juurde ja pistsin need ahju*

Mmh... No mis ma ikka oskan rohkem öelda. Küsida võib kõike.

Parimat,
A.

P.S Reedel kirjutan ilmselt rohkem, siis on, millest rääkida.

Laupäev, 7.oktoober

2006-10-07T15:00:00.000+03:00

Midagi märkimisväärset ei ole juhtunud. Eile õhtul vihastasin end vähemalt ühe korra täiesti lollakaks. Pea oli täiesti tühi, kui välja arvata metsik soov kõik mulle tehtud ülekohus ühe korraga välja karjuda ja mitte hoolida sellest, mis edasi saab ja kõik kuradile saata ja erakuks hakata. Kummaline, kas pole?

Aga loomulikult lõppes asi sellega, et kui ma olin juba mulle omaselt väga pika loengu maha pidanud, läks vihahoog üle ja ma olin jälle endine Adi. Aga kummaliselt vabastav oli küll palju asju välja öelda, mida seni enda sees olen hoidnud. Siiski, väga sageli ei tahaks seda ka teha, sest teistel inimestel on ka tunded ja nad ei ole ju KÕIGES süüdi. Ainult osadeds asjades - nagu osooniaugud jms.

Homme hommikul lähen Tartusse. Ilmselt 10.15 bussiga, mis sõidab tervelt tund aega ja 10 minutit!!! Ta peatub peaaegu igal pool. Omamoodi huvitav muidugi, saan rahulikult mõelda ja kirjutada.

Viimasel ajal kirjutan jälle rohkem. Igasuguseid asju. Luuletusi ja lühijutukesi ja oma tegudest ning käikudest, mida Tartus rohkesti ette tuleb. See on mõnus. Ma mõtlesin, et peaksin tegelema mingi konkreetse oskuse arendamisega ja leidsin, et kirjutamine sobiks küll. Vist. Samas meeldib mulle ju ka joonistada ja mõnikord ka laulda, kui mul hääl parasjagu ära pole. Praegu ma võiksin death metalit rögiseda, kui see nii valus poleks.

Eile käisime Seebuga emojutukas. Meid peeti naljakateks. HAHA! Tegelikult ei olnud nad üldse emod. Nad kuulasid küll emo-muusikat, aga muidu olid täitsa normaalsed. Ma pean varsti oma arvamust emodest muutma, kui asi nii edasi läheb. Kuigi tegelikult nad ei rääkinudki eriti palju. Meie Seebuga olime need, kes seal vestlust üleval hoidsid, see tähendab, et me rääkisime omavahel asjadest, millest nad ilmselt õhkagi ei jaganud. Ja ma mainisin neile, et ma olen kleidisõltlane. Noh, vähemalt sain selle südamelt ära!

Nüüd ma maadlen vene keelega. Ma sain isegi aru, mida nad tahavad, et ma siin ülesandes teeksin, ja ma võib-olla oskaksin seda, aga ilmselt siiski mitte. Seega ootan ära kuni ema ja isa koju tulevad ja siis kurdan neile ja loodan, et nad aitavad mind.

-Nüüd ma maandusin jälle emojutukas. Ja üks tüüp, kes eile ka neist kõige aktiivsem oli, tervitas mind. Ta tundub täitsa tore olevat. Lahe. Wiih!-

Tegelikult peaksin ma käima praegu dushi all ja siis end... korda tegema või midagi. St, et küüned ära lõikama, või muidu olen ma ülejärgmisel nädalavahetusel nagu... keegi väga pikkade küüntega. Ja midagi peaks kindlasti veel tegema. Mõmisemise maha jätma näiteks.

Ma pole ammu enam mandariini söönud. Tahaks. Kohe tõsiselt ammu ikka. Mõmm.

-emod võiksid natukene jutukamad olla-

Röökides roppusi puiesteel roomates.
Karjudes: 'Aidake! Peatuge! Oodake!'

Parimat,
A.

Röntgen ja vereproov

2006-10-06T17:10:00.000+03:00

Täna on reede. Käisin lõpuks ometi arsti juures. 6 minutit enne seda kui ma oleksin pidanud empsi arvestuste järgi uksest välja minema, ärkasin ma üles. Ega's midagi, kiirelt voodist välja, üritades end mitte kuhugi ära lüüa, nagu see tavaliselt õnnestub, ja koperdasin vannituppa, kus hambad pesin ja siis ajasin riided selga, kammisin juuksed, viskasin rahakoti ja telefoni õlakotti ning minek. Enne küsisin veel, kas õde tahab ka kaasa tulla, aga ta ei viitsinud.

Rühkisin siis pikkade sammudega haigla poole. Tegelikult ei olnud mu sammud eriti pikad, sest ma isegi pole eriti pikk ja mulle ei meeldi kõndida nagu vedrujänes.

Kui ma kohale jõudsin, näitas kell loomulikult, et mul on veel veerand tundi aega ja ma kirusin end, et polnud vihikut kaasa võtnud, kuhu oleksin saanud sel ajal sodida. Selle asemel lugesin põranda- ja laeruute kokku. Laes oli 100, põrandal 160. Need olid erineva suuruse ja paigutusega ruudud.

Kui medõde tuli järgmist inimest sisse kutsuma, vaatas ta kõigepealt pikalt mind ja küsis siis, kes ma olen? Ma vaatasin teda ühe hetke imestunult - ta on mind alati ära tundnud - aga siis vastasin: 'Triin. Mäeots.' Ta pilk käis muide pidevalt mu saabastele. Huvitav.

Varsti sain mina ka sisse. Rääkisin natuke arstiga ja siis ta kuulas mu kopse ning ütles, et seljal kuulis ta väikest raginat ja kirjutas mulle siis tõendi, retsepti antibiootikumide jaoks, saatelehe röntgenisse ja laborisse.

Tatsasin siis röntgenisse. Seal öeldi, et ma pean ülakeha paljaks võtma. Ma pilgutasin algul väga lollaka näoga silmi ja mõtlesin, et seda ma nüüd küll ei tee. Ja loomulikult ma siiski tegin seda lõpuks. Ausalt, mul oli VÄGA imelik tunne poolpaljalt seal kabinetis ringi paterdada. Lõpuks sai see läbi ja võisin riided tagasi selga panna. Mul oli väga hea tunne pärast riietumist. Tundsin end jälle... endana.

Siis seadsin sammud laborisse vereproovi andma. Lahe oli vaadata, kuidas veri sinna klaaspudelikesse voolas. Nii tume ja sügav. Kummaliselt ilus. Siis pani see arst mul paberinutsaka veenile, et seda sulgeda. Ja ta pani selle teibilaadse asjandusega kinni. Kodus seda ära tõmmates oli väga valus :D

Ja siis istusin autosse, emps läks rohtu ostma mulle. Ja siis koju. Ja tavaline elu jätkub...

You Are An Elm Tree

You are easygoing and a pleasure to be around.
Good looking, you have a pleasant shape and tasteful clothes.
You demand little in others, but you tend not to forgive their mistakes.
Dominant, you like to lead and enjoy making decisions for others.
Overall, you are cheerful, honest, noble, generous, and funny.

What's Your Celtic Horoscope?

Vatsoo.

Oeh. Ma olen väsinud oma tegude pidevast õigustamisest ja vabandamisest, kui ma seda tegelikult tegema ei peaks. Miks ei võiks inimesed mõistvad olla või midagi? Ja head? Kui kõik oleksid head, oleks maailm palju ilusam ja parem paik!

Praegu on kana ahjus. Varsti saame õega süüa. Terve kana. Mmmh. Tulge külla! Viinamarju on ka.

Armastusega,
A.

Zavood

2006-10-05T19:07:00.000+03:00

Sellise asja tegime Kõusti ja Martiniga (Daleios) viimati Zavoodis olles. Alguses ma joonistasin natuke vasaku käega - ühe silma, mille Kõust laulusõnadega kattis. Siis joonistasin parema käega Muumitauri ja Snoopy ja siis hakkasime laulusõnu laduma...

Sel päeval sõin ma Zavoodis palju pelmeene (mis on liiga head) ja friikartuleid. Ja olin seal kokku umbes 7h.

A.

10 Käsku ehk Meie Korteri Reeglid

2006-10-04T17:55:00.000+03:00

1. Küta ahju, kui on külm!
2. Pese minu nõud ära!
3. Ära too enam krokodilli tuppa!
4. Korista, kui tundub, et homme ei mahu enam siia elama!
5. Vii prügi välja, kui hoolimata sinu kõigist pingutustest ei suuda sa enam midagi prügikasti toppida!
6. Ära kasuta rösterit ja veekeetjat üheagselt, elekter hüppab välja!
7. Pane alkoholipudelid hoolikalt silma alt ära, kui vanemad tulevad!
8. Kui vaibast lendlev tolm ja mustuseosakesed sulgevad su hingamisteed, oleks pidanud üleeile tolmuimeja käiku laskma!
9. Õppida, õppida, õppida! (siis kui aega leiad)
10. ARGH!

Ja seinal, selle toreda papilataka kõrval, kuhu me need 10 käsku kirjutasime, ilutseb mu tõrvik. Jah, me kinnitasime selle sinna kleeplindiga. Ei, me ei mõtle sellele, kuidas selle sealt ilma tapeeti rikkumata ära saab.

A.

'Järjekordne nädal raamatusse kantud,'

2006-09-16T12:02:00.000+03:00

sõnas Archie ja ringutas. 'Oeh, õhtu võib ju noor olla, aga mina enam ei ole,' lisas ta nukra muigega.

Muahahahahahahaaaaa!!!

Adi on haige. Adi on muidu ka imelik. Adi on õnnelik. Adi on lihtsalt Haudaale ja see seletab kõik.

Rummikook!

Irw, reedel ärkasin kell pool üks ja avastasin, et olen vist sisse maganud ja kooli tibake hiljaks jäänud.

Ja Põhjala Pööripäevale ka ei saanud. Haige. Mina, st.

A.

ÕÕÕHJEEEEEBUUUUUUS!

2006-09-10T15:11:00.000+03:00

Kas keegi oleks nii lahke ja laseks mu maha?

Ma'i viitsi isegi pikemalt kirjutada. Tahan Tartusse juba. Eemale sellest haigest internetist ja päris inimeste juurde. Kuigi pere võiks ka ikka olemas olla.

A.

Lollakad testid oma lollakate tulemustega

2006-09-10T01:23:00.000+03:00

How You Are In Love

You take a while to fall in love with someone. Trust takes time.

You tend to give more than take in relationships.

You need your space and privacy. You don't like to be smothered.

You're secretly hoping your partner will change for you.

You stay in love for a long time, even if you aren't loved back. When you fall, you fall hard.

How Are You In Love?

You Are Midnight

You are more than a little eccentric, and you're apt to keep very unusual habits.
Whether you're a nightowl, living in a commune, or taking a vow of silence - you like to experiment with your lifestyle.
Expressing your individuality is important to you, and you often lie awake in bed thinking about the world and your place in it.
You enjoy staying home, but that doesn't mean you're a hermit. You also appreciate quality time with family and close friends.

What Time Of Day Are You?

Jah, seda polnud küll vaja mulle öelda, teadsin niigi.

Aga nüüd tuli emps, kes ütles, et ma pean magama minema.

Head ööd!

A.

Kalevi 61

2006-09-03T13:51:00.000+03:00

Maja Pargi ja Kalevi tänava nurgal. Lähete väravast sisse ja näete - ohoo! - UKS! Seal ukse kõrval postkasti all on väike valge uksekell, kuhu te vajutate, kui tahate mulle külla tulla. Teine võimalus on möödaminnes kolkida Pargi tänava poolsete akende pihta (2 sealpoolsemat on minu ja Maria - mu korterikaaslane - omad). Kolmas võimalus on ka ja see on eriti geniaalne - helistage või midagi.

Oeh, mida Morgothit ma MHGst otsin? Kuidas ma üldse 10ndasse klassi pääsesin?!?! Müstika, mu sõbrad, müstika.

*Aptsihh*

A.

Excuse me, but can I be you for a while?

2006-08-31T02:20:00.000+03:00

Excuse me but can I be you for a while
My dog won't bite if you sit real still
I got the anti-Christ in the kitchen yellin' at me again
Yeah I can hear that
Been saved again by the garbage truck
I got something to say you know
But nothing comes
Yes I know what you think of me
You never shut-up
Yeah I can hear that

But what if I'm a mermaid
In these jeans of his
With her name still on it
Hey but I don't care
Cause sometimes
I said sometimes
I hear my voice
And it's been here
Silent All These Years

So you found a girl
Who thinks really deep thougts
What's so amazing about really deep thoughts
Boy you best praya that I bleed real soon
How's that thought for you
My scream got lost in a paper cup
You think there's a heaven
Where some screams have gone
I got 25 bucks and a cracker
Do you think it's enough
To get us there

Cause what if I'm a mermaid
In these jeans of his
With her name still on it
Hey but I don't care
Cause sometimes
I said sometimes
I hear my voice
And it's been here
Silent All These...

Years go by
Will I still be waiting
For somebody else to understand
Years go by
If I'm stripped of my beauty
And the orange clouds
Raining in head
Years go by
Will I choke on my tears
Till finally there is nothing left
One more casualty
You know we're too easy Easy Easy

Well I love the way we communicate
Your eyes focus on my funny lip shape
Let's hear what you think of me now
But baby don't look up
The sky is falling
Your mother shows up in a nasty dress
It's your turn now to stand where I stand
Everybody lookin' at you here
Take hold of my hand
Yeah I can hear them

But what if I'm a mermaid
In these jeans of his
With her name still on it
Hey but I don't care
Cause sometimes
I said sometimes
I hear my voice

And it's been here
Silent All These Years
I've been here
Silent All These Years

Tori Amos - Silent All These Years. Väga hea lugu minu meelest. Mulle meeldib seda laulda. Eriti esimest rida. Aga tegelikult ma loomulikult ei tahaks keegi teine olla. Ma olen liiga Adi selleks. St, Daleia de Kirvella Martinella :D

Ja mitte, et ma ei oleks juba seotud Mütoka, Balli, välika ja Beleriandiga... nüüd ma PIDIN ikka B&F sünnipäeva korraldamise ka võtma (olgugi, et Thoga kahepeale) ja lisaks sellele pean kuidagi ellu jääma ühes kõrgeima tasemega koolis JA leidma aega pere ja sõprade jaoks. Oujeesh, I'm da womääään.

Änd da eeeemooooo. Oujeeesh. Go meee! Wiiiiiiiii!

Oeh, nüüd ma ootan reedet, et ma näeksin Martini uut kallimat. Tahaks juba ta häält kuulda... Mõmm. Irw, ei, ma ei ole pervert, jutt käib ta kitarrist. (DOHH!)

Nüüd kuulan midagi, mille Efka mulle ette söötis. Hmm, polegi kõige hullem. Mõmm, päris kena tegelikult. :|

Nüüd on koht, kus ma peaksin midagi ajuvaba kirjutama. Õujeesh. Aah, ei, see koht oli juba ära.

*ümiseb*

Rämps

Aidake mind, ma palun
Olen tänaval ja olen üksi
Kui poleks valus, ei anuks

Te kõnnite must mööda
Ei vaata jalge ette maha
Lööte mind kui koera

Ma olen alamrahva rämps
Ka lits mul' vaatab viltu
Ma olen alamrahva rämps
Vaid korjan hingekilde

Eeeh... Diip änd eeemo. Nagu kõik muu.

Aga nüüd kaon magama.

A.

Name: Jo Black

2006-08-26T02:47:00.000+03:00

Hello, my name is Jo Black. I am what you could call Death. I don't enjoy my job, but somebody has to do it and I happen to be the 'somebody who does it'.

Have you ever thought about death? I mean, deeply and completely. I bet you have. And I know for sure, that you have still no bloody idea, what you were thinking of. Right? Of course I'm right.

Now... Are you following me? Well, here comes the most important part. Death. It's something you can't avoid. However I'll leave you the comforting thought that maybe if you get yourself frozen, then someday someone discoveres a way how to trick death and then they'll all remember to melt you and try this new and effecive method on you - like it's going to happen. Mwahahahahahahaaaa!

It's 3 a.m. I've been very busy all day. Some people had to die a bit earlier so I could get time to write in here. But who cares about little old man who lives in dark wood and has cute pointy ears and fluffy tale and good heart, when you didn't even know, that he existed, before you read my blog.

Actually, I'd suggest you to avoid reading this post. It takes you a lot closer to death.

J.B.

About me.

2006-08-23T00:01:00.001+03:00

Mul on orkutis kasutaja ja avastasin, et tahan seal 'about me' teksti väga pikaks venitada. Teen seda parem siia.

Bullet in the head is a lesson learned.

Elu on nautimiseks justkui loodud. Kahetsen vaid väheseid asju. Neid, mida olen tegemata jätnud. Iga kogemus õpetab midagi. Ja kelle vigadest siis veel õppida, kui mitte enda omadest. Kuigi minu pihta see reegel eriti ei kehti, ma võin vabalt kaks korda samasse ämbrisse astuda või sama juurika taha koperdada.

Mulle meeldib paljude asjadega tegeleda. Olen väga püsimatu ja lausa kahju mõelda, kui lollilt kangekaelne ja isepäine ma olla võin.

Armastan kunsti ja sellega tegelemist. Üks mu elu suurimaid elamusi oli Peterburis, Vene Muuseumis ühe maali ees seistes ja seda vaadates. The Ninth Wave. Tol hetkel see lihtsalt... tõmbas mind endasse. Ise ma joonistada ei oska, kuigi sai seda 3 aastat Põlva Kunstikoolis õpitud. Ohwell, elab üle :)

Üha rohkem hakkab mind enda küüsi tõmbama muusika. Järjest kasvava naudinguga võin oskamatult kitarri tinistada või laulma hakata ja muu unustada.

Ma armastan paljusid asju ja inimesi. Kõike ja kõiki erineval moel.

Olen ka tugiisik, kuigi Mirju on tegelikult see kõige õigem tugiisik. Samas, kui teda pole, võib alati mulle kurtma tulla, sest kuigi ma ei oska maailma parandada, kuulan alati ära, mis rääkijal südamel ja patsutan lohutuseks või puhun peale.

Ma olen tegelikult täitsa hea inimene. Vähemalt seda öeldakse mulle tihti. Ma ise pean end aeg-ajalt selliseks Väikse My tüüpi elukaks - hea südamega, aga hammustab, kui vaja. Mul pole veel vaja olnud kedagi kõvasti hammustada, aga mind on hammustatud... See oli valus. Ja ma pole isegi päris kindel, kas ma olin selle ära teeninud. Ju siis millegagi olin.

Olen aru saanud, kui palju mu parimad sõbrad mulle tähendavad. Selle täielikku ulatust ma ilmselt veel ei tea, aga mingi ettekujutus on mul täitsa olemas. Ma mõtlesin pikka aega, kuidas ma liigitaksin sõpru headeks ja parimateks. Leidsin, et sellist süsteemi ei ole. Nad lihtsalt on või siis ei ole või on veel midagi enamat, palju suuremat ja sügavamõttelisemat. Kati... Teda ma tunnen juba peaaegu 10 aastat ja hiigelosa sellest ajast oleme olnud parimad sõbrad. Sellist asja lihtsalt ei saa muuta. Üleüldse, kuna ma end võõrastele inimestele eriti ei ava ja olen pigem tagasihoidlik, siis sõprus hakkab vist sealt, kus mul mölapidamatus tekib.

Süvavilosoohviaga tegeledes jõuab huvitavate järeldusteni. Kui tavaliste inimeste mõtted käivad punktist A punkti B või vähemalt kusagil tähestiku piires ringi, siis minu omad hõljuvad kaugel kosmoses. Vähemalt ma ise arvan nii, kuna nad tulevad ja lähevad nagu sabatähed. Ja on sageli mulle arusaadamatus keeles (etnoh... pliglikas?!). Ma ajan sageli hästi ajuvaba ja segast juttu ja kas teate, sellest ei peagi aru saama, sellega võib kaasa minna.

Mina ja surm. Surm on minu jaoks asi, mille vajalikkust ma mõnikord mõistan, aga siis jälle mitte. Kui suri mu hingepuu, olin nõrk, sest suri suur osa minust. Ma nutsin tunde ja kui pisaraid enam ei jätkunud, läks valu hinges suuremaks. See kestis nii nädalaid. Kui ma sellele mõtlesin, hakkasin nutma või muutusin ülimalt kurvaks. Aga ma olen sellest üle saamas. Aga nüüd, kui peab surema minu armas küülik, siis ma alguses mõistsin seda, kuna ta on ju väga haige ja see oleks tema suhtes õiglane, aga siis ma mõtlen jälle endale ja saan aru, kui suureks hoobiks see mulle on. Mõtlesime juba, milliseid matuseid talle teha - kas tavaline matmine või vana kombe järgi põletamine. Ja ma lihtsalt ei suutnud ja nutsin jälle. Mulle lähevad kõik sellised asjad hinge ja siis ma olen kurb.

Praegu elab mu hing mulle kallite inimeste juures. Ta on vist kolmeks jaotunud. Ma ei hakka nimesid nimetama, küll need ise teavad, kes mu hinge valvavad. See on tegelikult oluline. Varem oli see minu puu sees, aga kui see suri, läks osake mu hingest temaga kaasa ja ülejäänud osa õnnestus mul veel üles korjata ja kokku kleepida, kuigi kahjuks jäid praod sisse. Seda on ennegi puruks visatud ja nüüd on ta õrn, sellepärast annangi ma selle osadena hoiule. Palun, ärge seda ära lõhkuge! Vaid hoidke, valvake ja kaitske.

Aga elu on ikka lilleke taevas!

Ongi vist kõik.

A.

Sorceress and Sun Dragon

2006-08-20T19:26:00.000+03:00

Sorceress

In the war between good and evil, Sorceresss take the side of the noble and good.
You are gifted with the elemental plane of Water

A Sorceress creates magic the way a poet creates poems, with inborn talent honed by practice. They have no books, no mentors, no theories just raw power that they direct at will. Some Sorceress' claim that the blood of dragons courses through their veins. It may even be true-it is common knowledge that certain powerful dragons can take humanoid form and even have humanoid lovers, and it’s difficult to prove that a given a Sorceress does not have a dragon ancestor. A Sorceress often has striking good looks, usually with a touch of the exotic that hints at an unusual heritage. Still, the claim that a Sorceress is partially draconic is either an unsubstantiated boast on the part of a certain Sorceress or envious gossip on the part of those who lack the Sorceress's gift.

You are attuned to the elemental plane of water. You may find yourself often drawn to places where your given element can be found in abundance, such as lakes, rivers, oceans, or sometimes even swamps. As part of your powers, you may move through your element freely, being able to swim to the deepest depths, and breathe under the waves. Some mages of the plane of water have been known to build great fortresses under the waves. Ever heard of Atlantis? Yep, that was definitely built by a water mage. It is well within your powers, to cause a tsunami, a storm of ice shards, or to cause a person unprotected by magic to spontaneously drown.

http://wizardsoul.com/quiz.asp

(Jah, sain selle testi Kõusti blogist.)

Sun Dragon

In the war between good and evil, Sun Dragons take the side of the noble and good.
When it comes to the powers of Chaos vs. those of Law and Order, your inner dragon walks a fine line between Law and Chaos.
As far as magical tendancies, Your inner dragon has the ability to conquer the world of magic, but it will not be easy.
During combat situations, whether by spells or by claw, your inner dragon will do whatever it takes to get the job done.
Dragon Description:

From a distance, the Sun Dragon appears as though it is made of pure flames. In truth, it is not made of flame at all but it does maintain a constant should of flames around it's body. This allows for both very effective armor and a stunning appearance.

During its adolescent stages, a Sun Dragon's body begins to excrete an oily substance through it's skin which burns slowly over time, like napalm. When it reaches this age, the Dragon is ignited by it's elders. Sun Dragons are totally immune to fire.

After it is ignited, the Sun Dragon's flames will continue to blaze for the whole of the dragon's natural life span. Sun Dragons are extremely fierce in combat. The Sun Dragon is among the noblest breed of dragonkind.They are revered both for their ferocity in combat and their great wisdom.

This Dragons favorite elements are: Tiger's Eye and Nobility of Spirit

http://dragonhame.com/quiz.asp

(Jah, ka selle sain Kõustilt)

OMG! Mis värk on mul ülla ja heaga? :S Väga haige...

A.

Mina ja mina

2006-08-19T18:07:00.001+03:00

Ma mõtlesin, et kui keegi avaldaks soovi minuga 'käima hakata', siis ei saaks minust eriti head tüdrukut. Mulle meeldib selline vabadus, et ma ei tunne, et keegi tuleb minu pisikest mulli rikkuma või piirama. Mulle meeldib üksinda olla ja need ägedad sügisõhtud, kui saab üksinda emotseda.

Noh, kindasti oleks äge, kui sul keegi oleks ja värki, aga saab ka ilma. Mul on maailma parimad sõbrad (need vähesed, kes on suutnud minu mulli pisikese akna torgata ja näevad, et tegelikult ma räägin ka ikka mõnikord. Liigagi palju. Ja et ma ei olegi nii bitch, kui tunduda võin. Ja et see, et ma täielikult segast ja arusaamatut juttu räägin, ei tähenda seda, et ma peaksin sammud hullumaja poole seadma. Kuigi tegelikult võiks, kui nüüd järele mõelda...). Ja ma arvan, et mulle piisab teist täiesti! *adikalli teile kõigile*

A.

Unenägu

2006-08-19T13:50:00.000+03:00

Nägin unes, et olin Pirol. Ivelliose ja Daleiosega. Siis kadusid Daleios ja Ivell ära ja sinna tuli hoopis lastelaager. St, et väiksed lapsed tulid telkidega ja hakkasid ämbrite ja kühvlitega mängima vms.

Nüüd tulid sinna Goblin, Dwar, Dani ja Daleios. Nad vedasid mu üle jõe, liikusime mööda Emajõe äärt ja nägime ühte vana meest ülilaheda džiibiga. Goblin tõmbas taskust paberinoa ja ähvardas sellega vanameest. Ma arvasin, et see on väga paha mõte. Aga kui vanamees lõugama pistis, võtsin mina ka paberinoa välja ja ütlesin vanamehele, et kui ta kohe vait ei jää ja ära ei unusta, et tal üldse auto on olnud, lõikan ma tal kõri läbi. Kõik olid sellest väga ehmunud. Mina ilmselt kõige rohkem.

Goblin hüppas juhiistmele, Dwar tema kõrvale. Mina, Daleios ja Dani ronisime taha. Kihutasime mingis tundmatus paigas ringi ja mõtlesime, mida nüüd teha, et mitte politseile vahele jääda. Äkki nägime seda vanameest mingite tüüpidega rääkimas. Goblin läks paanikasse ja tegi väga järsu pöörde ning me sõitsime sealt vääääga kiiresti minema.

Ma puterdasin Goblinile, et pean minema lastelaagrisse oma õdesid valvama, et ta võib mind nüüd välja lasta, aga just siis kuulsime politseisireene ja Goblin lisas kiirust. Ütlesin talle, et ma hüppan järgmises kurvis autost välja. Ja ma hüppasin. Veeresin kraavi ja lendasin vastu puud. Valus oli. Daleios, Dani ja Dwar said ka nii välja.

Otsisin nad üles ja läksime kaubamajja. Ekslesime seal natuke ja siis tuli jälle Goblin, kes meid sõitma kutsus. Me, idioodid, läksime. Sõitsime mööda käänulist kruusateed ja mul läks seljakott lahti ja kõik asjad kukkusid välja. Ronisin neid otsima. Kui ma istmele tagasi sain, juhtusin tagumisest aknast välja vaatama ja nägin, et olime just politseitõkkest mööda sõitnud. Nad lehvitasid meile sõbralikult järele.

Goblinil oli hullumeelselt lõbus nägu. Väga hirmutav. Ma ütlesin talle, et teist korda meil nii ei vea ja palusin tal ühele väiksele kõrvalteele keerata. Ütlesin, et ma lähen nüüd ja hääletan linna. Daleios üritas mind veenda, et ma seda ei teeks, aga ma olin põikpäine nagu ikka.

Ja siis ma ärkasin üles.

See uni mõjus nii reaalsena, et kui ma täna hommikul Põlvas ringi kõndides politseiautot nägin, hakkasin just minema jooksma, kui mulle jõudis pärale, et see oli ainult uni ja ma ei pea end politsei eest varjama.

A.

Beleriand

2006-08-15T15:12:00.001+03:00

Nii, mängul käidud. Muljed.

Reede pealelõunal hakkasin isaga Tartu poole liikuma. Üllataval kombel jõudsin elusalt Uru ette. Seal polnud kedagi. Helistasin siis Danile, kes ütles, et nad mingi aja pärast jõuavad. Siis ma olin seal ja kõlgutasin jalgu. Ootasin. Ühel hetkel tuli mingi välismaalane, kes pildistas Uru täissoditud seina, pidades seda väga ilusaks. Nojah.

Tulid Dani, Goblin ja Mati-mitte-Nuut. Ootasime Necrot, kes meile võtme tõi. Mingi hetk tuli ka Kõust. Siis läks ta jälle kaotsi. Läksime sisse. Kogu Uru tehnika ütles miskil maagilisel põhjusel üles. Kõik põhimõtteliselt töötas, aga käima ei läinud midagi. Nii ei saanudki me ei muusikat kuulata ega filmi vaadata. Siis läksime pitsapoodi.

Ss oli jälle Kõust. Ma õmblesin ta rüüle (või kuidas ta seda nüüd kutsuski...) haagid ette. Seestpoolt ei jäänud õmblusi näha. *osav* Huvitav, kuidas need vastu pidasid...

Ja siis hakkas tavaline uruelu.

Hommikul ajasin end vaevaliselt üles ja ronisin autole. Peep oli ka.

Kui me olime Viljandi ja Pärnu vahelpeal, helistas Inwe ja küsis, kas me mahutame Nessa ka autole ära. Tegelikult oli auto täis, aga tublisid larpareid mahub ühte autosse ikka päris palju.

Siis läks me auto katki. See parandati küll ära, aga kohale jõudsime ikka hilinemisega.

Mäng oli huvitav. Alguses võrgutas Lalaich õekesega Marachi ihukaitsjat ja muid inimesi. Siis jõid nad end täis. Ja siis üritas Beori koja kütt ta südant võita. Kahju ainult, et Lalaichi süda värskelt murtud oli ja ta usu meessoosse kaotanud oli.

OG: Mingil hetkel lükkas Faramir mu pikali nii, et ma KÕMDI vastu maad kukkusin - pea ees. Ma nägin mõned minutid hullult ilusaid sädemeid silme ees... Ma mäletan, et ma kukkusin ja siis oli valus, aga kuidas mu ülejäänud keha maapinnale jõudis, seda ma ei mäleta. Huvitav.

Siis oli öö. Kui kuu pilve tagant välja tuli, tundis Lalaich kummalist kergust. Ta pööras näo kuu poole ja kõndis teistest natuke eemale. Siis tungisid tema seest välja kummalised helid. Järsku vajus ta põlvili ja langetas pea, ent ümin jätkus. Nii kulges tema armumine kuusse.

Ja... hommik. Just siis, kui ma olin mõelnud, et Lalaichi jaoks ei lähegi asi eriti põnevaks, tuli Dani, kes küsis midagi kaardi kohta. Lalaich ütles, et teab, kelle käes see on, aga midagi täpsemat ta avaldada ei saa. Dani tõmbas välja oma mõõga ja osutas sellega Lalaichile. Seejärel tuli õeke Ainiel, kelle keep nüüd tükkideks raiuti. Seejärel osutas kaardi otsija mõõgaga jälle Lalaichile. Kuna neiu eluisu otsas oli, viskus ta mõõga otsa, saades kahjuks ainult pindmise haava. Seejärel hakkas Dani taganema, Lalaich kindlameelselt teda jälitamas ja lõpuks võis näha küllaltki veidrat situatsiooni, kus Dani - mõõk käes - relvitu Lalaichi eest kabuhirmus ära jooksis.

Asi läks ka vanematekogu ette, kus kõik lahendatud sai.

Siis tekkisid Lalaichil mõtted ühineda õe sooviga haladinidega kaasa minna ja sõdalaseks saada.

Kanjets.

Siis sõitsin Gazhadiga Tallinna, sain Martiniga kokku, läksin Tindarieni juurde. Rääkisime väga pikalt ja hästi tore oli... Täringumängu mängisime ka.

Hommikul käisime tellisime mulle saapad ära. Alpi18 *muhihihiiii!* See nädal saan ehk kätte juba!!!

Siis läksin Tartusse. Tatsasin mööda linna ringi ja maandusin. Nägin Martinit (Daleiost). Tore oli.

Siis öösel Põlvasse.

Elu on lilleke taeva all!

A.

'I'm sitting here in the boring room'

2006-08-05T12:34:00.000+03:00

Njah. On laupäev. Ja mul pole mitte midagi teha. Kui masendav saab olla? Oleks võinud ikka Käsmu minna kas või. Kõik on seal :'( no peaaegu. Ülejäänud on muidu kaugel. Niuts.

Hmm, vinguks veel natuke... Ah, milleks?

Järgmine nädalavahetus on Beleriandi larp. Ootan seda juba piiikka aega. Ma olen Lalaich. Kaevan selle rolli jaoks oma Esimese Sinise (kleidi) kapisügavustest välja. Hea meelega ei teeks seda, aga noh, pole midagi parata, roll on vastav. Hmm, kas ma peaks sinna mingi pluusi alla panema? Oleks soojem ka. Huvitav, milline ilm siis üldse on? Ohjeebus, nii palju küsimusi, mis nõuavad vastuseid :D

Tulede vaikuses
Pilkases sosinas
Tunnen ma häält üht laulmas
Mul armsaks saanud viit

Päikese keerises
Tuulte valgel
Näen ühte sõpra käimas
Meil armsaks saanud teed

See on minu looming. Irw.

Hmm, õeksed lähevad kuhugi sünnipäevale. Ja nüüd nad vaidlevad, kumb kaardi kirjutab. Oh joy! Teeks midagi napakat.

*thinking*

Ideid? Kõik ettepanekud on oodatud!

A.

Ultima Thule

2006-08-04T16:16:00.000+03:00

Esimesel augustil käisin Ultima Thule kontsertil koos Daleiose ja Kirvega. See oli nii ilus ja hea ja tore. Ja mul on niiiii hea meel, et ma käisin seal just nende, mitte kellegi teisega. Lennelda priiks ajal ma tundsin, kuidas mu hing hõljus kusagil üleval... Tõsiselt imeline.

Mmh, ja mu sõrmus läks katki. Ma ei tea, kuidas, lihtsalt ühel hetkel avastasin, et on katki. Väga kummaline.

Hmm, sain teada, et mu vanast klassist jäi meie kooli ainult 3 õpilast, kõik läksid laiali...

A.

Mütofest

2006-08-01T14:22:00.001+03:00

Hakkasime Träguniga neljapäeva õhtul kella 10 paiku Jõgevalt astuma. Teekond oli lõbus, aga ei hakka sellest pikemalt kirjutama. Kohale jõudsime kella 12 paiku. Et oli piisavalt pime, ei viitsinud me telki üles panna. Seega panime oma ainsa lebomati poolelioleva linnuse põrandale, panime selga nii soojad riided, kui võimalik, võtsime peale nii palju soojasid asju, kui võimalik ja üritasime hästi soojad olla. Ei õnnestunud. Et ma olin sellele eelnenud ööl natuke vähem kui poolteist tundi maganud, olin suhteliselt unine. Igatahes mina sain väga vähe magada.

Reedel hakkasid ka teised saabuma. Ma ei mäleta sellest ajast eriti midagi. Aah, oot, hakkab meenuma. Väravas olin, jagasin käepaelu ja müüsin pileteid ja jooksin ringi ja näitasin inimestele, kuhu telke võib panna ja kus on wc-d ja vastasin muudele naljakatele küsimustele, millele ma ise ka vastust ei teadnud.

Mingi hetk saabus Daleios, kellega ma hommikul kella... viieni vist üleval olin. Mingi hetk õhtul olime Kirve telgis Kirve ja Daleiose ja... Daniga? Laulsime. Jälle üks magamata öö. Hakkasin mõtlema, kui kaua ma suudan veel vastu pidada. Laupäeval olin võrdlemisi zombi.

Laupäev.. Sadas. Ja siis ma käisin väga naljakate riietega ringi, sest mu kleit oli läbimärg. Ahjaa, see oli see päev ka, kus ma väga lambist otsustasin mängust siiski osa võtta, kuigi polnud rolli ega midagi. Et ma polnud eriti oluline tegelane ja ei suutnud ühtegi GM-i leida, sulandusin lihtsalt sisse.

Tänu Gazhadile sai sellest väga mälestusväärne mäng. Suur aitäh sulle! Me plaan oli igati hea ja oleks väärinud teostamist, aga läks nii nagu läks.

Aga öösel sain vähemalt magada! Oli küll ilgelt külm, aga väsimus oli lihtsalt tappev.

Tagasi sain Drogoga, kes tõi mind otse koduukseni. Suur aitäh!

Ja suur tänu raske töö tegijatele, kes kogu vaeva nägid icon_smile.gif

Järgmine aasta jälle ja veelgi paremini!

A.

Mälestuste kast

2006-07-22T16:31:00.000+03:00

Aeg-ajalt me paneme mõned mõtted ja asjad kõrvale ja ütleme, et need on mälestused. Mis teeb tavalistest asjadest mälestusesemed?

Ma võtsin täna ühe väikse kasti, panin sinna sisse igasuguseid asju, näiteks koolipäevikud esimesest kuni üheksanda klassini, ühe enda tehtud savist pardi koos poegadega, musta luige, mille vanaema mulle andis, sünnipäeva- ja jõulukaardid, mis mulle mingitel põhjustel armsaks on saanud jne. Nendega seostuvad mulle erinevad asjad. On see kast mu mälestuste kast? Teipisin selle kinni ja kirjutasin peale kuupäeva, mil see on suletud. Panen selle keldri peale pööningule ja ehk kunagi mu lapsed näiteks leiavad selle ja saavad uurida ja vaadata ja minult pärida nende asjade kohta.

Mul on pea tolmu täis ja ma ei saa aru.

A.

Ohjeebus

2006-07-17T00:25:00.000+03:00

Vaatasin laulusõnu ja jäi silma üks pealkiri: Kommilugu. Klõpsan siis pahaaimamatult mainitud lool ja ette hüppavad sellised sõnad:

gaasipõhja vajutan
kommi sisse kihutan
kaks sotti spidomeetril
ridasid ma vahetan
muusika räigelt
katus sõidab ringi peas
kiirus tõusnud haripunkti
enam pidama ei saa
naine röögib täiest kõrist
mida tegema nüüd pean
mees on pannud kommi autoroolis
katus sõidab pealt
võtan välja minikripi kus on kommipoisid sees
naisel silmad säravad
ja ilast tilgub roose keel
tahan veel (4x)
röögib lits kellel endal juba kümme tükki sees
oleme poolel teel tartusse reivile
võtan telefoni välja:'paluks kümme tükki veel'
kümme tükki seda punast kommi tahaks saada veel
muidu lõppeb tee ja me ei jõua iial reivile
ojeee..
kümme tükki pistan endal taskusse
siis kui reiv hakkab kommid alla neelame
ennem veel poest läbi lähen
võtan suure vee
muidu putsis peaga tantsin
ja pärast ongi pees
jäta meelde see:
kommireivile kaasa vee,
sest et tunne läheb kuumaks kui sul kommipoisid sees..

See on... kole.

Aga rolli-trollid edenevad. Ma olen ööloom, laiskloom, kalliloom, jäätiseelukas ja AeroDünaamiline Ingel. Irw.

A.

And it gets even worse

2006-07-15T21:01:00.000+03:00

Ma pole ikka veel midagi kirjutanud. KUI masendavaks saab minna? Selle asemel hakkasin mõtlema. Ja mööda teiste bloge kondama. Üllatavalt paljudes oli minu oma ka ära mainitud.

Eile õhtul tahtsin ainult Tartust ära, nüüd on palavaimaks sooviks sinna tagasi minna. Ma arvan, et asi on öös. See mõjub mulle huvitavalt - ööloom, nagu ma olen. Tartu pimeduses on midagi, mis paneb mind... igatsema, lootma, ootama. Ma vajan seal seltskonda, ent eelistan üksinda olla. Tahaksin käia mööda tundmatuid tänavaid, kuid liigun ikka mööda tuttavaid radu. Sooviksin kõigiga kõigest rääkida, aga olen ikka vait. Nii palju ilusaid mõtteid, kuid ikka olen kurvavõitu.

Nüüd ma tahan pitsat. Jehuu! Lõpuks ometi üks lihtsam mõte, millele toetada ülejäänud mõtete keerdkäigud. Mis keerdkäike saab siin olla? Hmh... Deem, pitsaga meenub mulle Tartu. Ja Keila. Vat see on juba naljakas.

Tartu pole Martiniteta sama. Vähemalt üks neist võiks alati seal olemas olla, et ma saaksin end hästi tunda. Jamh. Nad on toredad ja nendega saab alati nalja. Välja arvatud siis, kui nad suure venna mängimise tõsiselt ette võtavad. Siis on küll mõnikord tunne, et võiks nad maha lüüa. Aga seda ma siiski ei tee, sest isegi siis on nad naljakad.

A.

Masendav

2006-07-15T15:32:00.000+03:00

Mood: Tüdinud ja masenduses
Music: Guns N' Roses - November Rain; Type O Negative - Anesthesia; Ulima Thule - Öö alleel ja Saada mind kiusatusse

Olin kaks päeva ja ööd Tartus. Selle aja sees und väga vähe, ringiliikumist väga palju. Nüüd olen väsinud, üritan sundida end kirjutama, aga tüdimus on nii suur, et nõuab kogu enesevalitsemist, et mitte jalgadega trampida, röökida, nutma puhkeda ja kõike sinna paika jätta. Njah, naljakas, et nii väike asi võib panna nii tundma.

Esmaspäevast Võrru tööle. Elan vanaema juures ja seal pole arvutit, nii et mõnda aega te enam minust ei kuule. Ühendust võib saada ainult telefoni teel. Numbrit te teate ja kui ei tea, siis kasutage ajusid ja küsige.

November Rain

When I look into your eyes
I can see a love restrained
But darlin' when I hold you
Don't you know I feel the same
'Cause nothin' lasts forever
And we both know hearts can change
And it's hard to hold a candle
In the cold November rain
We've been through this such a long long time
Just tryin' to kill the pain
But lovers always come and lovers always go
An no one's really sure who's lettin' go today
Walking away
If we could take the time to lay it on the line
I could rest my head
Just knowin' that you were mine
All mine
So if you want to love me
then darlin' don't refrain
Or I'll just end up walkin'
In the cold November rain

Do you need some time...on your own
Do you need some time...all alone
Everybody needs some time...on their own
Don't you know you need some time...all alone
I know it's hard to keep an open heart
When even friends seem out to harm you
But if you could heal a broken heart
Wouldn't time be out to charm you

Sometimes I need some time...on my
own Sometimes I need some time...all alone
Everybody needs some time...on their own
Don't you know you need some time...all alone

And when your fears subside
And shadows still remain, ohhh yeahhh
I know that you can love me
When there's no one left to blame
So never mind the darkness
We still can find a way
'Cause nothin' lasts forever
Even cold November rain

Don't ya think that you need somebody
Don't ya think that you need someone
Everybody needs somebody
You're not the only one
You're not the only one

Viimasel ajal olen hakanud vähem lootma. See on aidanud isegi. Kui pole kõrgeid lootusi, on ka vähem, milles pettuda. Mitte, et ma milleski väga pettunud oleksin kunagi, aga siiski. Väiksed asjad on ikka olnud. Kahju... Tegelikult ei ole.

Anesthesia

Like a flash of light in an endless night
Life is trapped between two black entities
'Cause when you trust someone
Illusion has begun
No way to prepare
Impending despair

Did one say so cruel
'Tis better to love than lose
Ignorance is bliss
Wish not knew your kiss
So many times been burned
This lesson goes unlearned
Remember desire only fuels the fire
Liar!

Betwixed birth and death
Every breath regret
I pity the living
Envy for the dead
Emotionally stunned
In defense - I'm numb
I'd rather not care then to be aware
Be scared

I don't need love

Are a thousand tears worth a single smile?
When you give an inch, will they take a mile?
Longing for the past but dreading the future
If not being used, well then you're a user and a loser

World reknowned failure at both death and life
Given nothingness, purgatory blight
To run and hide, a cowardly procedure
Options exhausted, except for anesthesia
Anesthesia

I don't feel anything

Nägin Tartus Annat. Ta on endiselt hästi armas ja ilus inime... Lohe, nii seest kui väljast.

Aga nüüd ma olen liiga palju aega blogimisele kulutanud, hakkan rolle kirjutama jälle.

Sadagu teile kõigile neli ämbritäit vihma kraevahele,
A.

Rolli-trolli

2006-07-12T17:33:00.000+03:00

Muhihihiiii! Rolle kirjutan. Ma kardan, et need on natuke liiga pikad.

Lalaich (minu enda oma) - 1 A4
Beldir - 3 A4
Belegor - 2 A4
(Edit: Baranor - 1,5 A4)

Mõmm. Ma ei suuda lühemalt kirjutada. Ma tahan vähemalt ühe dramaatilise sündmuse lapsepõlvest kirja panna ja selle peale nii palju lähebki. Mulle meeldib jutukesi kirjutada. Eriti traagilisi. Ma oleks peaaegu Belegori ära tapnud. Kui lõbus oleks olnud mängida laipa... Pean ennast natuke tagasi hoidma ülejäänud 7 rolli jaoks ka. Täna on tähtaeg. Kas ma jõuan? Jaa! Pean jõudma! Ma kas või... Eeeh. Njah, ei olegi, mida ma saaksin tegemata jätta. Magamisest võin niikuinii ainult unistada.

Homme lähen Tartusse. Pean Vanakarule ta mõõgad ja kinda ära viima ja siis chillin hansapäevadel. Kui ma ainult need kuramuse rollid saaks ära kirjutatud. Nüüd võtan Baranori ette. Alginformatsioon tema kohta: Boroni noorem vend, 58 aastane. Mida mul on siia lisada, ah? Irw.

Aah, vahepeal oli ju ordu välikas ka. Tapvalt palav oli. Aga muidu oli üks parimaid välikaid, kus ma käinud olen. Meri oli lähedal.

Mmh... Mida veel kirjutada? Ega vist polegi rohkem.

Aidaa ja olge tublid!

A.

MHG

2006-06-28T15:24:00.000+03:00

Jumh, õigesti arvatud. Lähen Miina Härma Gümnaasiumi. Vaesed kivilinlased jäävad minust ilma. *nutab natuke nende pärast* kõik sealsed ossid jäävad ümberkasvatamata.

I would like to thank my mother, father, sisters, rabbit, grandmother, granfather, Martin, Martin, Mirju, Inwe, Efka *music starts playing*

Lol. *irvitab natuke*

Tjah.. Ma loodan, et seal saab tore olema. Onju? Onju?! ONJU?!?!

A.

Jäätis

2006-06-26T15:05:00.000+03:00

Kas ma tahan veel kunagi jäätist? Jamh, tahan küll. Kuigi olen seda praegu nii palju söönud. Ja kui süda nii urrima paha poleks, sööks veel.

Lilled mu ümber.
Telefon laual.
Roosid langetamas päid.
Liilia servad koltumas.
Shokolaadikarp kummulikeeratuna.
Kitarr ootamas oma aega.
2852-aastane neidis...
Puhtalt harjumusest.

A.

Jaanipäev

2006-06-25T21:58:00.000+03:00

Läksin reedel, 23. juunil, Tallinnasse. Sain Tartus Drogoga kokku ja tulime sama bussiga Põhjalinna. Chillisin seal natuke, virutasin jms. Ilastasin raamatupoe täis - no niiiiii palju asju, mida tahaks.

Millalgi jõudis Daleios (Martin) ka (kuigi ta oli Eestist eemal ainult 10 päeva, tundus see aeg kuidagi pikem...hea oli teda näha jälle) ja läksime koos Baltasse, et Martini juurde sõita. Farru oli ka rongis.

Jõudsime Raasikule, Martin (Kirves)oli autoga meil vastas. Uih, kui hea oli teda üle pika aja jälle näha.

Eeh... Kristjan (Theodred), Lennu (Aenahil vms), Mirju olid juba seal ja hiljem tuli Liina (Angelic) ka. Mirjut ma polnud nii ammu näinud ja see oli ka hästi tore taaskohtumine.

Ma vist ei hakka kõigest toimunust lähemalt rääkima... Lauldi ja söödi jms. Millalgi varahommikul läksime Mirjuga jaaniussikesi otsima. Leidsime kaks kõige ägedamat. Kui tagasi liikusime, tulid Martin ja Martin meile vastu. Jalutasime natuke ringi. Tagasi jõudes läksime sauna. Kunagi vara-vara hommikul läksime magama. Kuna kõik voodid olid hõivatud, leidis Martin meile mingi teki või asja külje alla ning õhukese ja lühikese villase teki peale. See ulatus mulle umbes poolde säärde (ülevalt poolt) - täpselt seal lõppes, kust algas mu jalgade paljas osa (dressipükste sääred olid natuke märjad ja pidin need üles käärima). Hästi külm oli. Ohwell, äge ikka.

Hommikul pidi Mirju kõige esimesena ära minema. Niuts. Seejärel läksid natuke hiljem kõik ülejäänud välja arvatud mina. Kuni Martin teisi rongile viis, aitasin ma ta emal natuke koristada ja rääkisin ta vanaemaga, kes näitas mulle ka seal kõrval asuvat imelist aeda ja ma sain ka kalu saiaga sööta - nii äge oli vaadata, kuidas vette visatud saiaviil mattus kalaparve alla ja hakkas silmnähtavalt kahanema. Siis jõudis Martin tagasi ja millalgi läksime ujuma. Vesi oli mõnusalt sügav ja soe.

Siis kunagi tuli lahkumishetk. Kahju oli ära minna.

Baltas helistasin Farrule ja uurisin, kus ta on - olid Lennuga Krissi juures. Suundusin ka sinna. Sain Krissu ema tehtud väga head pitsat. Siis hakkasin mõtlema, kuhu ööseks minna. Lõpuks sain Tho juurde. Siis oli kell 5 äratus ja minek Tartu rongile. Sealt edasi bussile ja Põlvasse.

A.

Kruiis

2006-06-22T02:44:00.000+03:00

Üritasin helistada - olid postkastis
Heiskasime purjed - tikk oli mastiks
Lõpetasime reisi - mõlemad puust kastis
Nüüd on vaglad - lihtsalt rõve-vastik

A.

Tallinn II

2006-06-19T17:49:00.000+03:00

Siis hakkasime liikuma. Ikka kolonnis. Kahju, et meid nii vähe oli, muidu oleks kindlasti ägedam olnud.

Seejärel oli lahing ja... Päris lahe oli. Ma ei saanud mitu päeva oma kilbikätt normaalselt kasutada - väga tuim ja valus.

Kui ma laost olin ära läinud, tuli mulle meelde, et ma näen välja nagu räpakoll. Läksin balta wc-sse ja kasisin end väheke puhtamaks.

Nüüd siis Martini juurde. Töö juurde st. Olin natuke seal, aitasin tal tööaega sisustada. Siis läksin ja tiirutasin natuke veel vanalinnas ning siis oli kell kaheksa, Martin sai töölt vabaks ja läksima baltasse. Rongile. Lennu ja Kriss tulid ka. Läksime Sauele (välja arvatud Martin, kes läks kõigepealt Keilasse ja tuli hiljem Valtsoni juurde). Valtson tuli meile rattaga vastu.

Läksime tema juurde (enne käisime poest läbi). Faramir ja Elo ja Egle ja Liisa ja Thonolia olid juba seal.

Üleüldine lebo. Ma vaatasin jalgpalli. Siis käisime saunas. Natuke veel lebot ja magama.

Hommikul bussijaama ja Tartusse.

Tartus käisin Urus. Mulle öeldi, et ma näen väga laip välja. Tunne oli ka selline. Peale Urgu rongijaama ja koju.

Kanjets.

T.

Tallinn

2006-06-12T13:53:00.000+03:00

Käisin üleeile Tallinnas. Lahingus. Siit lühiülevaade minu kahest Põhjalinnas veedetud päevast, mis vist ikka ei tule nii lühike, kui ma arvasin.

Laupäev.

Ärkasin hommikul kell kuus äratuskella plärina peale. Oi, ma olin tige, et mu und segati, aga see läks mööda, kui mul tuli meelde, et lähen Tallinnasse. Panin kiiresti vajalikud asjad veel kotti, käisin pesus ja siis autosse. Bussijuht tahtis mult 85 krooni Tallinnasse sõidu eest. Odavad bussid rokivad!

Tartus peatusime natuke kauemaks. Olima Akaga kokku leppinud, et ta annab mulle Vere kaasa julgustuseks ja toeks (sellest oli ka abi!). Istusin siis ja ootasin teda. Kui ta ühel hetkel saabus, jooksin välja ja hüppasin talle kaela. Nii hea oli oma kaksikõekest jälle näha. Siis tuli mu juurde üks ajalehetüdruk ja ulatas mulle ajalehe. Ma ütlesin, et ma ei soovi seda, aga siis ta seletas, et mingid kaks poissi olevat selle mulle ostnud. Mina polnud neid enne näinud (vist) ja olukord oli väga naljakas. Ega's midagi, võtsin lehe ja rääkisime Akaga edasi igasugustest asjadest.

Ronisin bussi tagasi. Ja mõtlesin magama jääda, kuid loomulikult see ei õnnestunud. Panin siis Dagö plaadi pleierisse ja hakkasin seda kuulama. Unelesin ja mõtlesin ja millalgi - tundus, et saja aasta pärast - olin Tallinnas!

Liikusin siis rahulikult kesklinna poole, sest aega mul veel oli. (Hiljem pidin lahingusse minema.) Käisin korraks Virus, tahtsin juuksekumme. Ohjeebus, kui te vaid teaksite, kui raske on sellisest kohast midgai nii tavalist leida. Pärast pikka otsimist leidsin lõpuks soovitu ja sain sealt ära minna.

Suundusin vanalinna poole. Liikusin natuke ringi ja miskipärast vaatasid inimesed mind imelikult. Huvitav, kas see oli Vere pärast? Ma ei saa aru, mis ühes nahkhiires nii ebatavalist on?

Helistasin Thonoliale (a.k.a Mirjam) ja kutsusin ta endaga chillima. Istusime siis ja rääkisime ja liikusime ringi ja täitsa tore oli olla.

Siis läksime lattu, et riided vahetada ja varustus võtta.

Jätkub...

Pildid

2006-06-03T00:05:00.000+03:00

Sain siis l6puks arvutisse.

http://www.album.ee/Adunaphel siin on Daleiose juures tehtud pildid.

http://www.photobucket.com/albums/a6/NazgulAdi/Tutikas/ need on pildid minu tutip2evalt. Ja kui natuke tagasi liikuda, on muud pildid ka.

http://adike.deviantart.com siin on lihtsalt ilusad pildid.

Enjoy!

A.

Töö, töö, töö.

2006-05-29T12:03:00.000+03:00

Muudkui tööta!

Istutasime emaga masohhistidest taimi. Tubakas vist oli. Kui em kogemata ühele taimele selle krõnksuga, millega mulda torgitakse, vastu pead virutas ja mina ta tähelepanu sellele juhtisin, ütles ta, et taimele see meeldib, sest ta on masohhist. Väga armas.

Kaks päeva lasin murutraktoriga ringi, niitsin maal kogu kõrge ja ilusa muru ära. Siis ma sõitsin kogemata meie niigi viltusele ja vaid ausõna peal püsti püsivale kuurile murutraktoriga sisse. Õnneks ei juhtunud midagi.

Siis põletasin veel oksi. Õunapuu omi. Hästi hea lõhnaga!

A.

Somaalia ori

2006-05-25T15:26:00.000+03:00

Üks geniaalsusi lihtsalt. Eh, maad kaevates tulevad igasugu naljakad mõtted pähe. Eriti kui töötajaid on kaks. See on järjekordne näide. See mõte tuli siis ühel pühapäeval - täpselt ei mäleta, millisel - kui Daleios Põlvas käis. Kõigepealt käisime ta vanavanemate juures, siis kõndisime terve Intsikurmu metsa läbi. Igatepidi - risti ja põiki. Siis läksime järve äärde, nägime seal ühte meest/poissi imepisikese sõitmas tsikliga, mis ehk mu kõige pisemale õele oleks paras olnud. Päris äge vaatepilt :D Ehh, siis helistas em ja ütles, et ma pean nüüd maale minema. Tubli Daleios viitsis ka tulla :) Olime natuke seal, kaevasime, siis tulime tagasi. Jälle järve äärde ja siis läksime kultuurimaja ette istuma. Ja oligi õhtu. Selline oli üks minu pühapäevadest.

Hiljem...

Ultima Thule
Saada Mind Kiusatusse

Saada mind kiusatusse
ja õpeta südant
läbi valude ja vasturääkivuste
lugema lähedust
ridade vahelt

saada mind kiusatusse
ja ära enne tagasi luba
kui mu vigade viirastuslikest õitest
on küpsenud
kogemuste marjad

saada mind kiusatusse
igal heledal hommikutunnil
imekordselt uuesti
armununa argipäeva

A.

Emo-elevant

2006-05-21T23:48:00.000+03:00

Mul nukker on kuidagi
Võiks ju olla lill
Justkui läheks kuhugi
Kas kohtan seal ka sind?

Tinistades saamatult kitarri
Üritades oskamatult laulda
Kogedes veel tunnete virvarri
Kapsastudes keset köögilauda

Hetkeksi ei saa mõelda
Ma muule peale selle
Justkui üritaksin nõela
Pista läbi klaasist seina

Liig sügaval mu peas
Istub kinni väike mõte
Kui vaid tabaksin ta eos
Kui saaksin praegu kätte

Siis hulguks jälle ise
Ja päikest armastaks
Ei oleks enam pime
Mu teed ta valgustaks

A.

Nightwish

2006-05-20T14:00:00.000+03:00

Eile öösel tuli Marit siia. Rääkisime igasugustest asjadest. Tõesti igasugustest. Tänu talle jõudsin ma ka otsusele, mida endaga peale hakata.

Väga diip tunne on praegu.

Käisin enne teda ära saatmas ja tulin tagasi läbi surnuaia, kuulasin Nightiwishi ja vaatasin, et inimesed räägivad midagi, aga ma nägin ainult nende huulte liikumist, kõik tundus nii... vaikne. Vihma sadas.

Nüüd tuleb lõpp. Andke andeks, aga mina enam nii ei suuda. Teen varsti lõpu.

A.

P.S Ma ei räägi enesetapust :P

Kutse

2006-05-17T15:03:00.000+03:00

Põlva Keskkooli direktoril on heameel paluda Teid

Triin Mäeots

vastuvõtule Põlva KK sööklas

esmaspäeval,
22.mail kell 12.00

Huvitav, miks nad mind kutsusid? Vanast harjumusest?

Tristan

2006-05-16T14:54:00.000+03:00

Eile juhtus see, mida ma olen juba niiiiiiiiiiiiiiiii võimatult kaua ootanud.

Arvab keegi ära?

No kes mind natuke tunnevad, peaksid teadma, et juba päris pikka aega on mu suurimaks sooviks olnud kitarr.

Ta on hästi ilus. Punane. Natuke on musta ka.

Kunagi, kui raha saan, ostan poest ja uue ja parema, aga alustuseks käib see küll. Kes teab, äkki on see mul jälle üks neist tuhinatest, mis käivad korraks üle ja siis kaovad? (seepärast sai alguses kasutatud, odav ja mitte-just-kõige-parem-aga-siiski-mängitav pill)

***

Pühapäeval käis Daleios Põlvas. Nalja sai ja tore oli. Kunagi kirjutan täpsemalt.

Adi ja Tristan ja Jeebus

Sooviksin...

2006-05-08T12:40:00.000+03:00

...Et keegi kingiks mulle midagi. Midagi suvalist, pisikest, odavat, mõttetut, ükspuha, mida, aga midagigi, mis võiks tulla südamest.

Lill näiteks...

Aitäh.

Triin

Nii ma siis surengi...

2006-04-30T17:31:00.000+03:00

You scored as Gunshot. Your death will be by gunshot, probably because you are some important person or whatever. Possibly a sniper, nice, quick, clean shot to the head. Just beautiful.

Gunshot

87%

Cut Throat

80%

Disappear

73%

Posion

60%

Accident

60%

Disease

60%

Stabbed

53%

Suicide

40%

Bomb

40%

Natural Causes

40%

Eaten

40%

Drowning

33%

Suffocated

27%

How Will You Die??
created with QuizFarm.com

Kuigi ma ei nõustu mõne asjaga, oleks see päris meeldiv viis minemiseks. Kui see juhtub siis, kui ma olen juba vana.

TÄHELEPANU!

2006-04-26T11:58:00.000+03:00

Ma tahaksin teada kas keegi tuleb minu pisikesele lõpetamisele ka?

See on mul ju esimene lõpetamine ja...

Ega te ei pea loomulikult tulema, saan aru, et teil on ka pisikesed sugulased, kellel on oma lõpetamised jms. Aga mulle väga meeldiks teid näha :)

Igatahes 22. juuni kell 15.00.

Triin

Hea tuju.

2006-04-25T17:03:00.000+03:00

Jah, sain vähemalt MHG reservigi. Egolaks missugune :D!

Nüüd ma joonistan midagi ilusat. Või üritan enne pildid arvutisse panna? Hmm. Eks näis, eks näis.

Kord elas üks väike putukas. Ta oli igati muhe ja mõnus sell, ainult et tal oli üks kole pahur ja tige kaasüüriline - vana ja krimpsus kääbikunäss. Ega ta päris õige kääbik küll polnud - alati nina vingus ja keel rääkimas vaid halba.

Jätkub...

Jälle uus päev...

2006-04-22T20:28:00.000+03:00

... kõigi oma väikeste veidruste, mugavuste ja hädadega.

Panin Sametisele nööri ära. Nüüd istub ta palju paremini! Muidu on ta mulle natuke suur. Hmh, mõõdud peaksid klappima, aga tulemus on alati suurem. Ohwell, pole eriti traagiline. Nagu Inwe ütles: 'Parem suur kui väike' vms.

Aah, ühel pildil olid Maedhrosel täpselt sellised juuksed nagu mul, sellest ka mu MSNi nimi.

Nüüd veab õde mind poodi. Pärast kirjutan edasi.

Nii.

Nüüd tahaks veel midagi teha. Oma kleidiga, ma mõtlen. Kas tikin? Või panen ilupaelad? Ilmselt paelad enne. Ja siis käin kõik ilgelt kriitilise pilguga üle. Ja siis hakkan keebiga tegelema. Tikin sinna ja võtan kokku ja teen igati paremaks ühesõnaga. Ja siis hakkan Sinisega uuesti tegelema. Hmm, ei tahakski kooli minna järgmine nädal. Nii palju häid mõtteid ja värke on. Ja tõele au andes pole enesetunne ka just kõige parem veel. Päeva jooksul on hädavajalikud mõned väiksemad puhkehetked - uinakud jms. Nagu vanainimene :D

Homer: 'Ma olen vihasõltlane! Ma vajan vihasõlta!'

Nii äge oli täna üle pika aja jälle Simpsoneid näha.

Mu Sametkleit on liiga haldjakleidi moodi. Täpselt nagu mõni Arweni omadest (räägin filmis nähtud riietest). Ausalt, mul hakkab mu eesmärkide osas juba kahtlus tekkima. On see mu alateadvuses? Ma tean ju ainult seda, et mu ema oli hea. Tegelikult ei tea ma praegu üldse, mida või keda uskuda. Angmaris olen mõndadelt haradrimidelt asja uurinud ja nende jutud erinevad üksteisest kui ork ja haldjas. (Orkid on küll haldjatest 'aretatud', kuid siiski pole neis praegu midagi sarnast.)Ma kavatsen liikuda läände, seal pidavat vähel rändama ja ajutiselt elama üks, kes teab. Lähen ilmselt üksinda või väikese saatjaskonnaga. Eks näis. Olen ennegi ringi rändanud käinud. Vahel üksinda, vahel saatjaga.

Adunaphel/Triin

Samet

2006-04-21T09:42:00.000+03:00

Aga mina õmblen Sametist. Tikin sellele, kui nüüd täpne olla. Njah... Tumesinine sametkleit kaunistatud kuldsete tikandite ja pärlitega - olete te ilusamast asjast kuulnud? Mina olen küll. Hmh. Igatahes enne ma nüüd selles välja ei ilmu kui täitsa valmis on.

Adunaphel

KRIIIIIIIIIIIIIIISKAB

2006-04-18T22:29:00.000+03:00

See POLE LIHTSALT VÕIMALIK!!!!!!

MA KEELDUN SEDA USKUMAST.

LIHTSALT.

MA EI SAA KOHE KUIDAGI ARU, KUIDAS PEAKS KAASA AITAMA MINU VEERANDI LÕPUNI SÕPRADEST ERALDAMINE MU HINNETE PARANEMISELE?!?!?!?!?!?!?!?!?!

*KRIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIISKAB VEEL*

Ok, arvutit vist ka pole. Arvutitunnid ainult...

Aidaa teile...

*kallikallikallikallikallikallikallid!!!!!!*

R.I.P

Adi

Triin

Adunaphel

Oukei

2006-04-17T15:20:00.000+03:00

Ei saanud.

Kerge masendus.

Em ei tee ka asja lihtsamaks.

Aitäh, Martin, heade sõnade eest! Natukenegi positiivsust tänases päevas.

Ok, em räägib edasi, et ma olen terve selle aasta ära raisanud.

Nutt tuleb peale sellise jutu pärast.

Eks ma lähen sõbrunen oma padjaga.

Friik nagu ma olen.

Heh, vähemalt küülik on minuga. Tema lohutab mind alati...

Triin *mõttetu tüüp*

Okih, sai tuju paremaks. Mõtlesime Inwega ühele haldjale ideaalkostüümi välja. Üliäge kui see kunagi teoks saaks. Aga sinna läheb palju raha...

Triin

P.S Karvased olivantsid ON Keskmaal olemas.

Oujeesh

2006-04-11T16:50:00.002+03:00

Ostsin eile endale uue kaustiku. Musta värvi kaaned, lilleke on ka.

Õhtul käisime Katiga jooksmas. Päris hea oli üle pika aja jalad tagumiku alt välja tõmmata ja end väheke liigutada. See ei tähenda loomulikult seda, et ma täna viitsiks jälle minna. Kehalises tegin natuke põlvele haiget hoota kaugust hüpates. Ja köha ja nohu pole mind ka veel päris maha jätnud.

Hmm, kui kõik hästi läheb, siis ma olen see nädalavahetus Tartus Dwari sünnipäeval. Oo, Eru tule appi!

Aah, üks (emo)lugu. Et see on venekeelne, siis pean natuke roppu vägistamistööd tegema ja häälduse järgi kirjutama.

Kak še tak palutšajetsja
Vsjo tak bõstra kantšaetsja
I nje tak uše vetšerom
Nas zavut fanari
šizn padruga uprjamaja
Nje deršat spinu prjama ja
Budu štob slutšilasja
At zari do zari

Ref
A ja jasnõje dni vasvrašaju sudbje
A ja hmurõje dni astavljaju sebe

Parusa mai krasnõje
Kak padrugi umjelõje
Lovjat vjeter duši majei
V sujete maih dnei
Ja ubju tebja, milaja
Maja grust sizakrõlaja
Jesli budeš mesatsja mnje
Slovno muha v vinje

Ref

Nebesa mai tšjornõje
I padrugi nje zavetnõje
Võ menja astavite
Vsjegda, vsjegda, vsjegda
Kak še tak palutšajetsja
Maja šizn kantšajetsja
Maja pjesnja pradalšajetsja
I platšet adinokaja

Ref

Õõõõudne. Igatahes (otse)tõlge ka. Kuigi mõtet neil sõnadel erilist pole.

Kuidas küll vahel nii juhtub
Kõik äkki saab otsa
Ja enne õhtut veel
Meid kutsuvad laternad
Elu- sõbranna jonnakas
Ei hoidma selga sirgelt ma
Hakkan, et midagi sellist juhtuks
Päikese tõusust tõusuni

Ja ma helged päevad tagastan saatusele
Ja ma sünged päevad jätan endale

Purjed minu punased
Nagu sõbrannad osavad
Püüavad igat minu hinge liigutust
Minu päevade sahinas
Löön maha, sind kallis
Minu kurbus hallikas
Kui hakkad mind segama
Nagu kärbes veini sees

Must taevas minu kohal
Ja sõbrannad truudusetud
Te mind jätate maha
Alati, alati, alati
Kuidas küll nii juhtub
Minu elu saab otsa
Minu laul läheb edasi
Ja nutab üksinda

Aah, mina neid sõnu ei mõelnud. :D Katiga koos ainult muutsime mõnda sõna natuke... Et paremini kõlaks.

Faramir says:
Ma olen täna ainult hommikul putru söönud. Siis koolis prae. Ja vanaema juures kaks taldrikutäit ühepajatoitu. Ning kodus kaks apelsini ja võileiba. Nad näljutavad mind!
Adunaphel says:
Oehjeebus
Emo-hobune says:
Ma olens öönud 2 õuna, banaani, greibi, 4leivaviilu, koolis natuke riisi ja salatit, kodus salatit ja tsipake kana
Adunaphel says:
Ühesõnaga - Öääääääääää, kõht on niiii täis

Minu ja mu suurema venna Faramiri söömisharjumused on väga erinevad.

Triin

Reede

2006-04-05T18:12:00.000+03:00

Jaah, ma olen üpris kindel, et täna on reede, kuigi kõik vastupidist väidavad.

http://i8.photobucket.com/albums/a6/NazgulAdi/ordupilt.jpg <- suurem pilt.

Muhihii. Ordus on kõik napakad.

Leo kirjutas PKs:

Vana skinhead õpetab noort -Poju ,kujuta ette,et jalutad linnas.Sulle tuleb vastu imelikult riides inimene ,pikkade juustega ,naeratab ja selja taga on kitarr...Tea ,poju ,see on hipi -kakelda ei oska ja ei taha.Neid peab peksma.
Ja nüüd kujuta ette ,jalutad mööda linna ja sulle tuleb vastu räpane ,eredalt värvitud juustega ja imeliku soenguga -see on punkar.Armastab kakelda ,kuid ei oska ,võib nalja saada.
Ja nüüd -jalutad linnas ,sulle tuleb vastu pikkade juustega inimene ,nahkriietes ja õllepudeliga .See on metali kummardaja -kakelda ei armasta ,aga oskab .Parem teda mitte tülitada.
Ja viimane variant -jalutad metsas ja äkki ronib põõsast välja inimene ,imelikult riides ,naeratab ,kaasas on kitarr ja käes on kepp.See on tolkienist ja jumal tehku nii ,et sa teda hipiga segi ei ajaks...

Polegi ammu naernud enam anekdootide peale, aga see oli tõesti naljakas.

Adunaphel

Grrrrh.

2006-04-04T19:19:00.000+03:00

Nüüd keerasin käki kokku. Ma ikke kohe OSKAN. Ja nüüd olen tige ja pahane ja solvunud ja õnnetu. Ei, ma olen lausa vihane. Ma ei teagi kelle pihta konkreetselt. Aga olen. Ja mul on siiralt tunne, et see on lausa mingil määral õigustatud ja seepärast on see eriti hea tunne. Magus valu.

Ma vist tõmbun jälle eemale. Galadrieli nimel, oli ju nii ilus kõik! Ja siis mingi vana asja pärast...

Ma tahaks praegu veel rohkem haiget saada. Lööge keegi mu hinge parandamatu mõra ja laske mul ses soojas veres lebaskleda ja piinelda. Praegu on aeg mil võite kõik vanad asjad üles kaevata ja mulle näkku hüpata ja oma viha ja tundeid minu peal välja elada.

Adunaphel

Vene keel + heroiin

2006-03-30T18:38:00.000+03:00

Heroiini venekeelseid hüüdnimesid:

Bolšaja dur, bolšoi, gera, gertruda, gerõtš, girik, govno, grustnõi, dur, koritšnevõi, kosoi, keg, lekarstvo, multjaška, perets, skutšnõi, slon, sultan, hleb, tšornõi.

Heroinistide väljendeid:

Bajaan, bõuing, emkost, mašinka, skripka, šar - süstal
strihnut - halva kvaliteediga narkotsist värisema
barõga - väike heroiinikaupleja
voltõ - hallukad
verjovka - veen
võhlop - mõnus maitse suus pärast süstimist või psühhostimulaatori võtmist
garaaž - nõela- või süstlakarbike
gepak - viiruselist hepatiiti põdev haige
depresnjak, othod - halb enesetunne heroiini lahtumisel kehast
dogonjatsa - teist heroiinidoosi manustama, kui esimene on kesiseks jäänud
doza - kaifi saamiseks vajalik 0.05grammine heroiiniannus
kosuha - paha kvaliteediga heroiin
kumar - seisund, kus esmane heroiiniannus hakkab lahtuma
kupets - suurekaliibriline heroiiniga kaupleja
lomki, lomatsa - jube seisund pärast heroiini mõju kaotamist
pabotški - peavalu või muud kõrvalnähud narkootikumide manustamisel
podsadit - kedagi esmakordselt narkootikumi pruukima panema
prihod - esmane ja kõige tugevam kaif
sest na sistemu - tunda füüsilist sõltuvust heroiinist
sest na iglu - nõelaga süstima hakkama
strelka - koht, kus narkarid kogunevad
himik - narkootikume valmistav tüüp
nedovar - kehv narkootikum

Vau!

2006-03-29T14:39:00.000+03:00

Mul on praegu seljas mu Sametise ülemine osa ja noh. Ma ei tea, kas ma olen kunagi ilusam olnud :D See on lihtsalt niiiiii kohutavalt kena! *minestab*

WIIIIIIIIIIIIIIIH!!! Ma ei jõua enam ära oodata millal see lõplikult valmis saab. Aah, üks varrukas on valmis, teine saab ka varsti. Kui ma selle ükskord seljast ära võtan, saan tegema hakata. Ainus probleem on jamh veel seelikuosaga. Peab midagi välja mõtlema. Ja kaelust pean ka ühest kohast korrigeerima veidike.

Ma'ivõi, see on liiga imeline!

*minestab*

Kleidisõltlane on rääkinud.

Adi

Porgand.

2006-03-29T13:07:00.000+03:00

Kogu mu elu keerleb hetkel selle ümber... kuni hetkeni mil see otsa saab.

Nämm.

Triin.

Dani juures

2006-03-21T02:07:00.000+02:00

Kell on kaks läbi. Öösel. Homme kell 10 on Treffi katsed. Ma olen vist laip. *vajub klaviatuurile* Oujeesh. Mhmm... Uni. Nad vist teevad voodeid valmis. Ei tea kah. Mõmm. Vilibardiine. Kummimõmmid. Riisipulgad. Kell heliseb hommikul, et ma Raekoja platsile jõuaksin. Mingi kuivanud vorst oleskleb siin. Juustuvorst. Raske on klahve tabada. Algusest peale. Teistsugune klaviatuur, kui mul kodus on. Ma olen padi. Adi.

Head ööd.