Laupäev, 7.oktoober

Midagi märkimisväärset ei ole juhtunud. Eile õhtul vihastasin end vähemalt ühe korra täiesti lollakaks. Pea oli täiesti tühi, kui välja arvata metsik soov kõik mulle tehtud ülekohus ühe korraga välja karjuda ja mitte hoolida sellest, mis edasi saab ja kõik kuradile saata ja erakuks hakata. Kummaline, kas pole?

Aga loomulikult lõppes asi sellega, et kui ma olin juba mulle omaselt väga pika loengu maha pidanud, läks vihahoog üle ja ma olin jälle endine Adi. Aga kummaliselt vabastav oli küll palju asju välja öelda, mida seni enda sees olen hoidnud. Siiski, väga sageli ei tahaks seda ka teha, sest teistel inimestel on ka tunded ja nad ei ole ju KÕIGES süüdi. Ainult osadeds asjades - nagu osooniaugud jms.

Homme hommikul lähen Tartusse. Ilmselt 10.15 bussiga, mis sõidab tervelt tund aega ja 10 minutit!!! Ta peatub peaaegu igal pool. Omamoodi huvitav muidugi, saan rahulikult mõelda ja kirjutada.

Viimasel ajal kirjutan jälle rohkem. Igasuguseid asju. Luuletusi ja lühijutukesi ja oma tegudest ning käikudest, mida Tartus rohkesti ette tuleb. See on mõnus. Ma mõtlesin, et peaksin tegelema mingi konkreetse oskuse arendamisega ja leidsin, et kirjutamine sobiks küll. Vist. Samas meeldib mulle ju ka joonistada ja mõnikord ka laulda, kui mul hääl parasjagu ära pole. Praegu ma võiksin death metalit rögiseda, kui see nii valus poleks.

Eile käisime Seebuga emojutukas. Meid peeti naljakateks. HAHA! Tegelikult ei olnud nad üldse emod. Nad kuulasid küll emo-muusikat, aga muidu olid täitsa normaalsed. Ma pean varsti oma arvamust emodest muutma, kui asi nii edasi läheb. Kuigi tegelikult nad ei rääkinudki eriti palju. Meie Seebuga olime need, kes seal vestlust üleval hoidsid, see tähendab, et me rääkisime omavahel asjadest, millest nad ilmselt õhkagi ei jaganud. Ja ma mainisin neile, et ma olen kleidisõltlane. Noh, vähemalt sain selle südamelt ära!

Nüüd ma maadlen vene keelega. Ma sain isegi aru, mida nad tahavad, et ma siin ülesandes teeksin, ja ma võib-olla oskaksin seda, aga ilmselt siiski mitte. Seega ootan ära kuni ema ja isa koju tulevad ja siis kurdan neile ja loodan, et nad aitavad mind.

-Nüüd ma maandusin jälle emojutukas. Ja üks tüüp, kes eile ka neist kõige aktiivsem oli, tervitas mind. Ta tundub täitsa tore olevat. Lahe. Wiih!-

Tegelikult peaksin ma käima praegu dushi all ja siis end... korda tegema või midagi. St, et küüned ära lõikama, või muidu olen ma ülejärgmisel nädalavahetusel nagu... keegi väga pikkade küüntega. Ja midagi peaks kindlasti veel tegema. Mõmisemise maha jätma näiteks.

Ma pole ammu enam mandariini söönud. Tahaks. Kohe tõsiselt ammu ikka. Mõmm.

-emod võiksid natukene jutukamad olla-

Röökides roppusi puiesteel roomates.
Karjudes: 'Aidake! Peatuge! Oodake!'

Parimat,
A.