Homme läheme Tallinnasse. Mina ja Faramir, kes hetkel minu juures peatub. Ja ülehomme tulen tagasi. Siis on 31. detsember juba. Ja nüüd ma peaks tegelikult pessu minema ja siis magama, mitte enam siin mölisema. Homme 06:08 väljub rong. Mõmm.
Adunaphel Gorcristwen
Thursday, December 29
Saturday, December 24
Thursday, December 8
Klubid
Viimaselajal on täielik klubimaania. Ma kirjutan siia üles need, kuhu ma kuulun. Ja kui ma midagi ära unustan, lisage aga juurde!
*Seenesõprade klubi
*Püromaanide klubi
*AKS (Anonüümsed Kleidisõltlased)
*Nilbikute ja Egoistide klubi (Minu amet seal on Sürr)
*Siniste Kleitide klubi (Oli vist Suurlaagris selline)
*Väikesed Tüdrukud, Keda Peetakse Suurteks (Sai kunagi Galateaga selline loodud)
Hetkel rohkem ei meenu.
Adunaphel
Edit:
Veel on olnud:
*Tikkivad autsaiderid (mina ja Inwe)
*Seenesõprade klubi
*Püromaanide klubi
*AKS (Anonüümsed Kleidisõltlased)
*Nilbikute ja Egoistide klubi (Minu amet seal on Sürr)
*Siniste Kleitide klubi (Oli vist Suurlaagris selline)
*Väikesed Tüdrukud, Keda Peetakse Suurteks (Sai kunagi Galateaga selline loodud)
Hetkel rohkem ei meenu.
Adunaphel
Edit:
Veel on olnud:
*Tikkivad autsaiderid (mina ja Inwe)
Wednesday, December 7
Sügisene Väliüritus
Kodus enne minekut
Pakin rahulikult asju, vaatan, et bussi väljumiseni on aega veel küll.
Siis sunnib miski salapärane jõud mind bussiaegu kontrollima ja mida
ma näen - buss väljub 5 minuti pärast, olin ajad sassi ajanud. Kahman
koti, toidunõud jäävad muidugi maha. Lusikas sattus mingi ime läbi
kotti. Magamisasju mul polegi. Pole kunagi tarvis ka läinud - alati
leidub keegi lahke inimene, keda ma saan kurjasti ära kasutada.
Bussis
Jõudsin Võrru. Vaatasin, et ma näen väga naljakas välja. Sinine kleit
oli seljas, jope selle peal ja hiiglaslikud kleidivarrukad kuidagi
jope omadesse ära mahutatud, seljas seljakott, mis oli haaknõeltega
kinni pandud, kuna lukk läks kunagi ammu katki ja haaknõelad mulle
meeldivad ning käes Dwari tam-tam. Bussis põristasin seda ja ümisesin
omaette.
Võrus
Seal sain ikka oodata mõnda aega. Väljas oli külm tuul, sees oli
palav. Nii ma siis pendeldasin seal sisse ja välja. Mitte kuidagi pold
kohe hea. Vahepeal lugesin "Silmarillioni" ja kirjutasin oma
kaustikusse. Ja muidugi põristasin trummi. Inimeste pilgud ajasid
naerma. Tõesti koomiline oli näha, kuidas nad mu kleiti jõllitasid.
(Sees võtsin jope ära)
Bussis jälle
Milline kergendus, kui nägin bussi lõpuks tulemas. Oli teine kõvasti
hilinenud, sest Tartus oli mingi hulluke bussi tulnud ja ei taht maha
minna, kuigi talle kohta pold. Igatahes kui olin pileti ära ostnud,
hõikas kellegi vali hääl: "Adi!" Vaatasin ringi ja keda ma näen -
Theodred, Thonolia ja Sibyll. Olin ülimalt õnnelik neid nähes. Edasine
tee möödus lobisedes, või minu vaiksema loomuse puhul - kuulates ja
vahel harva kaasa rääkides.
Vastseliina
Autod olid kenaste vastas. Mina läksin Runya autosse. Ülejäänud läksid
Kirveraiduri omasse. Nad panid Rohani lipu ka autoaknast välja
lehvima. Päris koomiline vaatepilt. Siis sõitsime sinna kohta, kus
välikas toimus. Runya juurde, noh.
Runya juures - esimene õhtu
Kui ma nüüd mäletaks... Ma pakun, et oli palju tervitamist ja
kallistamist ja muud sellist. Aah, üks hästi lahe suur trumm oli seal,
millega ma hiljem Theodredi kontrollisin, kui ta zombi oli. Minu
zombi!
Mingi hetk saabusid Azaghal ja Co. Me Inwega nõudsime neilt parooli
(tankitõrjedivisjon). Nad ei teadnud ja pidid selle asemel küpsist
võtma. Siis lasime nad väravast sisse.
Öö
Öösel läksin Kirveraiduri autosse. Kirves ja Inwe olid ka. Ma kujutan
ette, et olime sel ööl kõige kauem üleval ja ärkasime kõige varem.
Jube ebamugav on kolmekesi autos magada. Aga lõbus oli - nalja sai. ('Martin, sa ei peagi mees olema' või mida iganes ma oma unise peaga koku jutustasin)
Hommik
Jälle ei mäleta eriti. Millalgi oli kalja- ja õlletest. Ma loobusin
mõlemast. Aga ikkagi jõin Inwe kaljast poole ära.
Siis avastasin, et olen oma ettekande koju jätnud - geenius nagu ma
olen. Õnneks sai Beruthiel minu juurest läbi käia ja tõi selle ära.
Kiitus talle!
Siis tegelesin natuke sellega ja töllasin niisama. Ohvrikivil käisin ka.
Ja mõtlesin kogu aeg, et lähen kohe magama. Jube uni oli.
Päev
Varsti läksid pea kõik matkale. Mina, Ularie ja veel mõned ei läinud.
Kes oli magamata ja kellel sada ja üks tõbe küljes.
Hakkasime Ulariega kooki tegema. Noh, Ularie tegi siiski põhilise,
mina tükeldasin lihtsalt natuke õunu ja lobisesin. Ja tegelesin
uurimusega.
Siis läksime puid ehtima. Paeltega. Huvitav, kas need jäidki sinna?
Mina neid ää ei võtnud igatahes.
Siis hakkasime jalgpalli mängima. Kuivõrd seda jalgpalliks nimetada
saab. Vanakaru pisike poeg minu ja Ularie vastu. Pärast tuli talle
Esteril appi, kes ka pold matkale läinud. Siinkohal läks mäng
ebaausaks. On ju haldjaisand teada-tuntud pallitoksija. Tegelikult
muutusid võistkondade koosseisud veelgi. Millalgi tulid mängu Azaghal
ja Draugluin ka.
Õhtu
Minu kaastunne Kirveraidurile ja Inwele, kes kannatasid minu segast
pominat mu uurimuse teemal. Üritasin seda neile ette kanda.
Ebaõnnestusin, sest kogu aeg tuli keegi, kes tuletas meelde, et kõik
juba ootavad mind toas. Oikui halb mul see hetk oli. Olin iga hetk
oksendamas. Majja jõudes oli viimane inimene, kellega ma suhtlesin,
vist Theodred, kes ilmselt soovis mulle edu. Või ütles midagi
hirmutavat. Ei mäleta sellest ajast eriti midagi.
Kui ma seal kiiktoolis istusin ja rääkisin, sai toast millalgi hapnik
otsa ja olin minestamise äärel. Korraks lõi ka pildi eest, aga
sundisin ennast vastu pidama. Süda oli jätkuvalt väga paha ja kleit ei
lasknud hingata.
Kui mult hakati küsimusi küsima, suutsin mõelda ainult sellele, et
tahan siit ära, et ma kõiki täis ei ropsiks või päris ära ei
minestaks. Seepärast ei suutnud korralikult vastata.
Edasi tuli väike hingetõmbeaeg.
Siis tuli Vanakaru Ordu Suurmeistriks löömine. (Kahjuks korralikuks
löömaks ei läind, oleks taht ikka verrrrd näha). Aga rituaal oli
kiiduväärt. Väga kaif tunne tekkis seal oma tähte lauldes ja samal
ajal kuulates, kuidas teised su ümber sama teevad.
Siis tuli hetk, mil ka mind kutsuti sinna ringi sisse ja relvakandjad
saadeti ära. Ma võin käsi südamel öelda, et mul pold õrna aimugi, mis
nüüd toimuma hakkab või kuidas ma olema pean või mida tegema. Ok, nii
palju teadsin, et ma pean oma rüütliloo ette kandma .
Lugu oli mul lühike, ent kasvab koos minuga. Juba täna pole ta enam
see, mis ta oli eile, ka homme pole ta enam see, mis ta on täna.
Lugu ette kantud, tulid mõned küsimused. No ma ei tea, kui hästi või
halvasti ma vastasin, aga siis tuli see osa, milleks ma veel
valmistuda ei jõudnud - vanne. Kirveraiduril oli õigus - seal oli mul
kõik kui peast pühitud.
Aga see hetk, kui Vanakaru mõõga mulle õlale pani. Oh, tõsise kaifi
sai kogu sellest värgist ühesõnaga.
Siis tuli see hetk, kus kõik mulle õnne soovisid rüütliks saamise
puhul. Ka sellest jääb mulle ilmselt igaveseks pilt mällu. Vähemalt
nüüd ikka, kui ma olen selle kirja pannud.
Ja edasi tuli niisama olemine ja söömine.
Öö
Ja siis jälle magama. Vist suhteliselt viimasena jälle.
Hommik
Üles. Kell hilja. Vaikselt hakkas rusuma peatselt kättejõudev
lahkumishetk. Kui enamik olid ära läinud, koristasime veel maja. Mina
ja Ularie tegime vaibad puhtaks! Voh, nii tegijad oleme.
Ja siis tuli ärasõit...
Autos
Tahtsin ainult magada...
Kodus
Üllatav - paar päeva kutsuti mind ainult Rüütel Adunapheliks. Siis
mindi jälle Triinule üle, kuna see on lühem.
Adunaphel,
lõpuks kirjutasin siis ka pikemalt
Pakin rahulikult asju, vaatan, et bussi väljumiseni on aega veel küll.
Siis sunnib miski salapärane jõud mind bussiaegu kontrollima ja mida
ma näen - buss väljub 5 minuti pärast, olin ajad sassi ajanud. Kahman
koti, toidunõud jäävad muidugi maha. Lusikas sattus mingi ime läbi
kotti. Magamisasju mul polegi. Pole kunagi tarvis ka läinud - alati
leidub keegi lahke inimene, keda ma saan kurjasti ära kasutada.
Bussis
Jõudsin Võrru. Vaatasin, et ma näen väga naljakas välja. Sinine kleit
oli seljas, jope selle peal ja hiiglaslikud kleidivarrukad kuidagi
jope omadesse ära mahutatud, seljas seljakott, mis oli haaknõeltega
kinni pandud, kuna lukk läks kunagi ammu katki ja haaknõelad mulle
meeldivad ning käes Dwari tam-tam. Bussis põristasin seda ja ümisesin
omaette.
Võrus
Seal sain ikka oodata mõnda aega. Väljas oli külm tuul, sees oli
palav. Nii ma siis pendeldasin seal sisse ja välja. Mitte kuidagi pold
kohe hea. Vahepeal lugesin "Silmarillioni" ja kirjutasin oma
kaustikusse. Ja muidugi põristasin trummi. Inimeste pilgud ajasid
naerma. Tõesti koomiline oli näha, kuidas nad mu kleiti jõllitasid.
(Sees võtsin jope ära)
Bussis jälle
Milline kergendus, kui nägin bussi lõpuks tulemas. Oli teine kõvasti
hilinenud, sest Tartus oli mingi hulluke bussi tulnud ja ei taht maha
minna, kuigi talle kohta pold. Igatahes kui olin pileti ära ostnud,
hõikas kellegi vali hääl: "Adi!" Vaatasin ringi ja keda ma näen -
Theodred, Thonolia ja Sibyll. Olin ülimalt õnnelik neid nähes. Edasine
tee möödus lobisedes, või minu vaiksema loomuse puhul - kuulates ja
vahel harva kaasa rääkides.
Vastseliina
Autod olid kenaste vastas. Mina läksin Runya autosse. Ülejäänud läksid
Kirveraiduri omasse. Nad panid Rohani lipu ka autoaknast välja
lehvima. Päris koomiline vaatepilt. Siis sõitsime sinna kohta, kus
välikas toimus. Runya juurde, noh.
Runya juures - esimene õhtu
Kui ma nüüd mäletaks... Ma pakun, et oli palju tervitamist ja
kallistamist ja muud sellist. Aah, üks hästi lahe suur trumm oli seal,
millega ma hiljem Theodredi kontrollisin, kui ta zombi oli. Minu
zombi!
Mingi hetk saabusid Azaghal ja Co. Me Inwega nõudsime neilt parooli
(tankitõrjedivisjon). Nad ei teadnud ja pidid selle asemel küpsist
võtma. Siis lasime nad väravast sisse.
Öö
Öösel läksin Kirveraiduri autosse. Kirves ja Inwe olid ka. Ma kujutan
ette, et olime sel ööl kõige kauem üleval ja ärkasime kõige varem.
Jube ebamugav on kolmekesi autos magada. Aga lõbus oli - nalja sai. ('Martin, sa ei peagi mees olema' või mida iganes ma oma unise peaga koku jutustasin)
Hommik
Jälle ei mäleta eriti. Millalgi oli kalja- ja õlletest. Ma loobusin
mõlemast. Aga ikkagi jõin Inwe kaljast poole ära.
Siis avastasin, et olen oma ettekande koju jätnud - geenius nagu ma
olen. Õnneks sai Beruthiel minu juurest läbi käia ja tõi selle ära.
Kiitus talle!
Siis tegelesin natuke sellega ja töllasin niisama. Ohvrikivil käisin ka.
Ja mõtlesin kogu aeg, et lähen kohe magama. Jube uni oli.
Päev
Varsti läksid pea kõik matkale. Mina, Ularie ja veel mõned ei läinud.
Kes oli magamata ja kellel sada ja üks tõbe küljes.
Hakkasime Ulariega kooki tegema. Noh, Ularie tegi siiski põhilise,
mina tükeldasin lihtsalt natuke õunu ja lobisesin. Ja tegelesin
uurimusega.
Siis läksime puid ehtima. Paeltega. Huvitav, kas need jäidki sinna?
Mina neid ää ei võtnud igatahes.
Siis hakkasime jalgpalli mängima. Kuivõrd seda jalgpalliks nimetada
saab. Vanakaru pisike poeg minu ja Ularie vastu. Pärast tuli talle
Esteril appi, kes ka pold matkale läinud. Siinkohal läks mäng
ebaausaks. On ju haldjaisand teada-tuntud pallitoksija. Tegelikult
muutusid võistkondade koosseisud veelgi. Millalgi tulid mängu Azaghal
ja Draugluin ka.
Õhtu
Minu kaastunne Kirveraidurile ja Inwele, kes kannatasid minu segast
pominat mu uurimuse teemal. Üritasin seda neile ette kanda.
Ebaõnnestusin, sest kogu aeg tuli keegi, kes tuletas meelde, et kõik
juba ootavad mind toas. Oikui halb mul see hetk oli. Olin iga hetk
oksendamas. Majja jõudes oli viimane inimene, kellega ma suhtlesin,
vist Theodred, kes ilmselt soovis mulle edu. Või ütles midagi
hirmutavat. Ei mäleta sellest ajast eriti midagi.
Kui ma seal kiiktoolis istusin ja rääkisin, sai toast millalgi hapnik
otsa ja olin minestamise äärel. Korraks lõi ka pildi eest, aga
sundisin ennast vastu pidama. Süda oli jätkuvalt väga paha ja kleit ei
lasknud hingata.
Kui mult hakati küsimusi küsima, suutsin mõelda ainult sellele, et
tahan siit ära, et ma kõiki täis ei ropsiks või päris ära ei
minestaks. Seepärast ei suutnud korralikult vastata.
Edasi tuli väike hingetõmbeaeg.
Siis tuli Vanakaru Ordu Suurmeistriks löömine. (Kahjuks korralikuks
löömaks ei läind, oleks taht ikka verrrrd näha). Aga rituaal oli
kiiduväärt. Väga kaif tunne tekkis seal oma tähte lauldes ja samal
ajal kuulates, kuidas teised su ümber sama teevad.
Siis tuli hetk, mil ka mind kutsuti sinna ringi sisse ja relvakandjad
saadeti ära. Ma võin käsi südamel öelda, et mul pold õrna aimugi, mis
nüüd toimuma hakkab või kuidas ma olema pean või mida tegema. Ok, nii
palju teadsin, et ma pean oma rüütliloo ette kandma .
Lugu oli mul lühike, ent kasvab koos minuga. Juba täna pole ta enam
see, mis ta oli eile, ka homme pole ta enam see, mis ta on täna.
Lugu ette kantud, tulid mõned küsimused. No ma ei tea, kui hästi või
halvasti ma vastasin, aga siis tuli see osa, milleks ma veel
valmistuda ei jõudnud - vanne. Kirveraiduril oli õigus - seal oli mul
kõik kui peast pühitud.
Aga see hetk, kui Vanakaru mõõga mulle õlale pani. Oh, tõsise kaifi
sai kogu sellest värgist ühesõnaga.
Siis tuli see hetk, kus kõik mulle õnne soovisid rüütliks saamise
puhul. Ka sellest jääb mulle ilmselt igaveseks pilt mällu. Vähemalt
nüüd ikka, kui ma olen selle kirja pannud.
Ja edasi tuli niisama olemine ja söömine.
Öö
Ja siis jälle magama. Vist suhteliselt viimasena jälle.
Hommik
Üles. Kell hilja. Vaikselt hakkas rusuma peatselt kättejõudev
lahkumishetk. Kui enamik olid ära läinud, koristasime veel maja. Mina
ja Ularie tegime vaibad puhtaks! Voh, nii tegijad oleme.
Ja siis tuli ärasõit...
Autos
Tahtsin ainult magada...
Kodus
Üllatav - paar päeva kutsuti mind ainult Rüütel Adunapheliks. Siis
mindi jälle Triinule üle, kuna see on lühem.
Adunaphel,
lõpuks kirjutasin siis ka pikemalt
Monday, December 5
Säärikseelik
Ma leiutasin ühe hästi huvitava riideeseme: säärikseelik. Selle saab hästi kergelt valmistada paarist teksadest. Lõikad sääred maha, et alles jääks selline... seelik. Ja siis tõmbad sääred ka jalga
Näeb huvitav välja... aga sündsuse huvides soovitan seelikut väheke pikemaks teha, muidu on see liialt... noh, poistel rõõmu laialt, aga vaesel tüdrukul võib piinlik hakata
Ja sääred peab millegagi kinnitama, need kipuvad alla libisema
Ühesõnaga - *IRVITAB*
Adunaphel
Näeb huvitav välja... aga sündsuse huvides soovitan seelikut väheke pikemaks teha, muidu on see liialt... noh, poistel rõõmu laialt, aga vaesel tüdrukul võib piinlik hakata
Ja sääred peab millegagi kinnitama, need kipuvad alla libisema
Ühesõnaga - *IRVITAB*
Adunaphel
Saturday, December 3
Minus on kaks poolt
"Adi (Adunaphel) ei kaota kunagi, ta on võitja, aga Triin kaotab ja saab haiget". Sobib hästi. See ei ole kunagi Adi, kes kaotab, ikka Triin...
Sest Adi on minu parem pool mõnes mõttes. See üliinimlik osake minust, kes kunagi ei nuta, ei nukrutse, aitab alati, kõik on korras. Ent minu inimlik pool kaotab ja on õnnetu, murekoormad rõhuvad ta õlgu. Neil õnnehetkedel, mil need kaks poolt üheks sulavad, on see ikka Adi loomus, mis võidab, sest ta lihtsalt ei oska teisiti. Ta on ju võitja. Siis allub ka Triin rõõmule ja päikesele, värskusele.
Kas näeme kunagi aega, mil Triin võidab? Kui ta võidab Adi. Kas siis saab ka Triinust võitja? Kas Adi kaob siis ära? Sest temas pole ju kübetki inimlikke nõrkusi, ta ei oska neid leida, ta ei taha. Ta elab omas roosas maailmas ja Triin talub kogu jama ka Adi eest ära...
Adunaphel...
või Triin?
Sest Adi on minu parem pool mõnes mõttes. See üliinimlik osake minust, kes kunagi ei nuta, ei nukrutse, aitab alati, kõik on korras. Ent minu inimlik pool kaotab ja on õnnetu, murekoormad rõhuvad ta õlgu. Neil õnnehetkedel, mil need kaks poolt üheks sulavad, on see ikka Adi loomus, mis võidab, sest ta lihtsalt ei oska teisiti. Ta on ju võitja. Siis allub ka Triin rõõmule ja päikesele, värskusele.
Kas näeme kunagi aega, mil Triin võidab? Kui ta võidab Adi. Kas siis saab ka Triinust võitja? Kas Adi kaob siis ära? Sest temas pole ju kübetki inimlikke nõrkusi, ta ei oska neid leida, ta ei taha. Ta elab omas roosas maailmas ja Triin talub kogu jama ka Adi eest ära...
Adunaphel...
või Triin?
Friday, December 2
Jutt
Ühel hommikul ärgates leidis Spiraal end pehmest sulevoodist. See tuli poisile üllatusena. Oli ta ju sealsamas magama jäänud. Nüüd tegi ta padjale kalli ja kuulas huviga, kuidas midagi piiksus. Piiks-piiks-piiks-piip.
See viimane "piip" oli teistsugune. See tähendas, et nüüd peab midagi juhtuma. Spiraal hoidis hinge kinni ja ootas.
Absoluutselt mitte midagi ei toimunud. Ta tõusis üles ja tõmbas hommikumantli selga. Kivipõrand oli külm.
Spiraal läks alumisele korrusele. Koridorid nägid välja nagu muuseumis. Tema vanaisa maja oli ilmselt kõhedusttekitav. Tüüpiline tondiloss.
Jõudes alla, kuulis ta ülevalt valju kolinat. Spiraal pidi peaaegu oma hommikumantlist välja hüppama. Ta otsustas seda kõrvulukustavat lärmi ignoreerida, lohutades end mõttega, et küllap on see ta vanaisa, kes otsustas raskemat muusikat kuulama hakata.
Kui Spiraal oli oma cappuccino luristamise lõpetanud, arvas ta, et on paras aeg kanu sööta.
Ta kallas terad kaussi ja läks õue. Siis meenus talle, et neil pole enam kanu - kõik lendasid lõunamaale.
Spiraal istus trepile ja oli õnnetu.
Mõne aja pärast tõusis ta püsti. Kauss teradega jäi maha. Varsti tuli üks vihmauss ja tassis terad minema.
Spiraal läks tuppa tagasi. Nüüd tahtis ta teada, mida vanaisa teeb.
Vanaisa istus rätsepistes köögilaual ja näris kapsast.
Spiraal patsutas teda ja küsis ka ampsu. Vanaisa ulatas talle kapsapea ja poiss kaevus sellesse.
Siis sai vanaisa tigedaks ja tõmbas kapsa endale tagasi.
Nüüd istus Spiraal laua all ja oli õnnetu.
Ta oli unustanud, kuidas kapsas talle mõjub. Spiraali pea läks roheliseks. See oli neil perekonnaviga. Laualt kostus vanaisa krudisemist.
Adunaphel
See viimane "piip" oli teistsugune. See tähendas, et nüüd peab midagi juhtuma. Spiraal hoidis hinge kinni ja ootas.
Absoluutselt mitte midagi ei toimunud. Ta tõusis üles ja tõmbas hommikumantli selga. Kivipõrand oli külm.
Spiraal läks alumisele korrusele. Koridorid nägid välja nagu muuseumis. Tema vanaisa maja oli ilmselt kõhedusttekitav. Tüüpiline tondiloss.
Jõudes alla, kuulis ta ülevalt valju kolinat. Spiraal pidi peaaegu oma hommikumantlist välja hüppama. Ta otsustas seda kõrvulukustavat lärmi ignoreerida, lohutades end mõttega, et küllap on see ta vanaisa, kes otsustas raskemat muusikat kuulama hakata.
Kui Spiraal oli oma cappuccino luristamise lõpetanud, arvas ta, et on paras aeg kanu sööta.
Ta kallas terad kaussi ja läks õue. Siis meenus talle, et neil pole enam kanu - kõik lendasid lõunamaale.
Spiraal istus trepile ja oli õnnetu.
Mõne aja pärast tõusis ta püsti. Kauss teradega jäi maha. Varsti tuli üks vihmauss ja tassis terad minema.
Spiraal läks tuppa tagasi. Nüüd tahtis ta teada, mida vanaisa teeb.
Vanaisa istus rätsepistes köögilaual ja näris kapsast.
Spiraal patsutas teda ja küsis ka ampsu. Vanaisa ulatas talle kapsapea ja poiss kaevus sellesse.
Siis sai vanaisa tigedaks ja tõmbas kapsa endale tagasi.
Nüüd istus Spiraal laua all ja oli õnnetu.
Ta oli unustanud, kuidas kapsas talle mõjub. Spiraali pea läks roheliseks. See oli neil perekonnaviga. Laualt kostus vanaisa krudisemist.
Adunaphel
Thursday, December 1
Telefonikõne
Mina: "Tere, mis sul seljas on?"
Mehku: "Missassja?"
Mina juba vaikselt naerukrampides, tagant kostab Farru ja Goblini (?) räiget naeru.
Mina: "Mis sul seljas on ja kuidas sa suhtud lateksisse?"
Mehku: mul pole kahjuks õrna aimugi, mis ta veel ütles, telefon kukkus käest, kui ma üritasin end kokku võtta ja naermist lõpetada.
Farru, nüüd ma tahan neid mandariine!! :D
Mehku: "Missassja?"
Mina juba vaikselt naerukrampides, tagant kostab Farru ja Goblini (?) räiget naeru.
Mina: "Mis sul seljas on ja kuidas sa suhtud lateksisse?"
Mehku: mul pole kahjuks õrna aimugi, mis ta veel ütles, telefon kukkus käest, kui ma üritasin end kokku võtta ja naermist lõpetada.
Farru, nüüd ma tahan neid mandariine!! :D
46 päeva minu sünnipäevani
Siis saan ma 16. Huvitav. 2aastat veel ja 18. Sama palju veel ja 36. Ja siis juba 72. Njaah. Huvitav mõte. Ma olen varsti 72 :D
Mu relvakandja on igati tasemel. Mõtleme paljudes asjades samamoodi. Ja igati asjalik oń ka. Kiidung talle!
Mul on mandariini. Nänänänäää!
Juuksed on mul ~85cm pikad. Seda on päris palju. Nad on paksud ka.
Homme teen muusikaõpetuse töö järgi. Loodan head hinnet saada.
Ma olen täielik kleidifriik. Viimasel ajal palju muud mõttes polegi, kui KLEIDID. Näiteks:
http://www.bridalweddingdresses.co.uk/images/sb-diandra.jpg
http://stitchinwitches.com/Celtic/BlSVcourt7.jpg
jne. Lihtsalt imelised!
Oleks mul palju raha, oleks mu maja kleite ja kingi/saapaid täis.
(Hmh, nüüd peab jälle ila koristama hakkama.)
Adunaphel
Mu relvakandja on igati tasemel. Mõtleme paljudes asjades samamoodi. Ja igati asjalik oń ka. Kiidung talle!
Mul on mandariini. Nänänänäää!
Juuksed on mul ~85cm pikad. Seda on päris palju. Nad on paksud ka.
Homme teen muusikaõpetuse töö järgi. Loodan head hinnet saada.
Ma olen täielik kleidifriik. Viimasel ajal palju muud mõttes polegi, kui KLEIDID. Näiteks:
http://www.bridalweddingdresses.co.uk/images/sb-diandra.jpg
http://stitchinwitches.com/Celtic/BlSVcourt7.jpg
jne. Lihtsalt imelised!
Oleks mul palju raha, oleks mu maja kleite ja kingi/saapaid täis.
(Hmh, nüüd peab jälle ila koristama hakkama.)
Adunaphel
Subscribe to:
Posts (Atom)
